Ajakohastatud doktriin, ametliku nimega "Riigi poliitika põhialused tuumaheidutuse valdkonnas", toob välja ohud, mis paneksid Venemaa, millel on maailma suurim tuumaarsenal, kaaluma selliste relvade kasutamist.

Venemaa võib uue doktriini kohaselt anda tuumalöögi, kui tema või tema liitlane Valgevene seisaks silmitsi agressiooniga, milles kasutatakse tavarelvi, kuid mis ohustab kriitiliselt nende suveräänsust ja (või) territoriaalset terviklikkust, öeldakse uues doktriinis.

Eelmine, 2020. aastal jõustatud doktriin ütles, et Venemaa võib kasutada tuumarelvi vaenlase tuumarünnaku või konventsionaalse rünnaku korral, mis ohustab riigi olemasolu.

Muud uuendused hõlmasid muu hulgas seda, et tuumariigi poolt toetatud mitte-tuumariigi konventsionaalset rünnakut Venemaale käsitleti ühisrünnakuna. Tuumareaktsiooni võib vallandada ka igasugune õhu kaudu tulev Venemaa piire ületav massiline rünnak lennukite, tiibrakettide ja mehitamata õhusõidukitega.

"Agressiooni Vene Föderatsiooni ja (või) tema liitlaste vastu tuumariigi osalusel või toetusel käsitletakse nende ühisrünnakuna," seisis doktriinis. "Mis tahes riigi agressiooni sõjalise koalitsiooni (bloki, liidu) poolt Vene Föderatsiooni ja (või) selle liitlaste vastu käsitletakse koalitsiooni (bloki, liidu) kui terviku agressioonina," öeldakse samas.

Kreml teatas, et Venemaa käsitleb tuumarelvi heidutusvahendina ning uuendatud doktriini eesmärk on teha potentsiaalsetele vaenlastele täiesti selgeks, et Venemaa ründamise korral on vastumeetmed vältimatud.

"Meie põhimõtted oli vaja viia kooskõlla praeguse olukorraga," sõnas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov veidi pärast seda, kui Putin oli allkirjastanud tuumadoktriini muutva määruse. Peskov nimetas tuumadoktriini muudatusi äärmiselt tähtsaks dokumendiks, mida välisriikidel tuleks hoolikalt uurida. "Venemaa on käsitlenud tuumarelvi alati heidutusvahendina," ütles ta ja lisas, et Venemaa kasutab neid vaid juhul, kui on sunnitud vastama.

Venemaa ja USA koos kontrollivad 88 protsenti maailma tuumalõhkepeadest. Putin on Venemaa peamine otsustaja Venemaa tuumaarsenali kasutamise üle.

Doktriini muutmist nähakse ähvardusena läänele

Putin tegi ettepaneku tuumadoktriini muutmiseks septembris ning analüütikud ütlesid siis, et doktriini muutmine oli Putini katse panna Ukrainat toetava lääne jaoks paika punane joon, kui kaugele nad tohivad minna.

Ukraina sõda, mis jõudis teisipäeval 1000. päevani, on vallandanud Venemaa ja lääne rängima vastasseisu pärast 1962. aasta Kuuba raketikriisi, mida peetakse kõige lähemaks punktiks kahe külma sõja aegse osapoole vahel tahtlikule tuumasõja puhkemisele.

USA väidetavalt Ukrainale antud luba kasutada USA antud rakette Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu on veelgi suurendanud pingeid. Washingtoni sõnul tähendab Venemaa otsus tuua rindele Põhja-Korea sõdurid konflikti eskaleerimist.

Kremli pressiesindaja Peskov ütles teisipäeval, kommenteerides teateid, et Kiiev võib kasutada USA-s toodetud ATACMS-rakette, et Vene armee jälgib olukorda väga tähelepanelikult.

Putin ütles 12. septembril, et lääneriikide heakskiit sellisele sammule tähendaks NATO riikide, USA ja Euroopa riikide otsest kaasamist Ukraina sõtta, sest NATO sõjaline infrastruktuur ja personal peavad olema kaasatud rakettide sihtimisse ja väljatulistamisse.

"Tuumaheidutus on suunatud sellele, et potentsiaalne vastane mõistaks kättemaksu vältimatust agressiooni korral Vene Föderatsiooni ja/või tema liitlaste vastu," rõhutas Peskov teisipäeval.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori Bill Burnsi sõnul oli USA 2022. aastal nii mures Venemaa taktikaliste tuumarelvade võimaliku kasutamise pärast Ukrainas, et hoiatas Putinit selliste relvade kasutamise tagajärgede eest.

Venemaa on alustanud mobiilsete pommivarjendite masstootmist, mis suudavad kaitsta mitmesuguste inimtegevusest tingitud ohtude ja loodusõnnetuste, sealhulgas kiirguse ja lööklainete eest.

Peskov ütles teisipäeval, Ukraina sõja 1000. päeval, et kollektiivne lääs on vallandanud Venemaa-vastase sõja ja Moskva viib oma sõjalise erioperatsiooni Ukrainas lõpule.