Eksperdid jäävad Putini tuumaähvardust hinnates eriarvamusele
Läänemeelsed ja Vene eksperdid jäävad erinevatele seisukohtadele Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini neljapäeval esitatud uue tuumadoktriini suhtes, millega Moskva laiendab võimalusi, millal ta võib tuumarelva kasutada.
Putin tõmbas USA ja tema liitlaste jaoks maha punase joone, andes märku, et Moskva kaalub tuumarelvade kasutamist, kui lääs lubab Ukrainal rünnata Venemaa sügaval sisemuses asuvaid sihtmärke lääne antud kaugmaarakettidega. Kuid mõned läänes küsivad: kas ta mõtleb seda ikka tõsiselt, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
Samas on aga vastus sellele küsimusele Ukrainas käiva sõja kulgemise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kui Putin blufib, nagu usuvad Ukraina ja mõned tema toetajad, siis võiks lääs Moskva ähvardustest hoolimata süvendada oma sõjalist toetust Kiievile. Kui aga ähvardus on tõene, võib praegune sõda Ukrainas paisuda Kolmandaks maailmasõjaks, mille eest on Moskva korduvalt hoiatanud ja mida ka Washington on tunnistanud, tõdes Reuters.
Viimases hoiatussignaalide seerias pikendas Putin kolmapäeval nende stsenaariumide loetelu, mis võivad viia tuumarelva kasutamiseni Venemaa poolt.
Ta ütles, et Venemaa võib seda teha vastuseks suurele piiriülesele konventsionaalsele rünnakule, mis hõlmab õhusõidukeid, rakette või droone. Rivaalitsevat tuumariiki, kes toetab Venemaad ründavat riiki, loetaks selle rünnaku osaliseks.
Need mõlemad kriteeriumid oleks aga korraga täidetud, kui lääs lubaks Ukrainal tulistada Venemaa territooriumi lääne kaugmaarakettidega, nagu USA raketid ATACMS või Briti relvajõudude Storm Shadows, mis Putini sõnul vajaksid lääne satelliidipilti ja sihtimisabi.
"See oli väga selge sõnum: Ärge tehke seda viga, sest kõik sellised asjad võivad tähendada tuumasõda," ütles endine Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat Nikolai Sokov Reutersile.
Henry Jacksoni Seltsi mõttekoja Londonis töötav tuumaanalüütik Bahram Ghiassee seostas Putini sõnavõttude ajastust Ukraina lobitööga läänes kaugmaarakettide kasutamisloa saamiseks ja sellega, et president Volodõmõr Zelenski kohtus päeva hiljem USA presidendi Joe Bideniga, kus ta kindlasti neist teemadest rääkis. "Putin ütles: siin tuleb teil seisma jääda," ütles Ghiassee.
"See on tuumaväljapressimine"
Samas oli Ukraina reaktsioon Putini ähvardusele kiire, Zelenski personaliülem süüdistas Putinit "tuumaväljapressimises".
Samal arvamusel oli ka mõni teine. "Minu arvates on see järjekordne bluff ja Putini nõrkuse demonstratsioon. Ta ei julge tuumarelvi kasutada, sest see teeb temast täieliku väljatõugatu," ütles Ukraina siseministri endine nõunik Anton Geraštšenko sotsiaalmeediakanalis X.
Putin's new nuclear bluff.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 25, 2024
Putin has announced changes to Russia's nuclear doctrine. The proposal is to include a clause, according to which a war against Russia by a non-nuclear country with the support of a nuclear power will become grounds for using Russian nuclear weapons.… pic.twitter.com/V7cy5tmIuI
USA välisminister Antony Blinken ütles, et Putini hoiatus oli vastutustundetu ja halvasti ajastatud ning et see pole esimene kord, kui ta "tuumamõõka täristab".
Rootsi välissuhete instituudi analüütik Andreas Umland süüdistas Putinit mõttemängude mängimises.
"See on Kremli psühholoogiline PR-operatsioon, millel pole palju sisu. Selle eesmärk on hirmutada Ukrainat toetavate riikide juhte ja valijaid," kirjutas ta.
This is a psychological PR operation, by the Kremlin, without much substance. It is designed to scare leaders & voters of countries supporting Ukraine.@Reuters https://t.co/b4igrvJQDL
— Andreas Umland (@UmlandAndreas) September 27, 2024
Oslos tegutsev doktorant ja kaitseekspert Fabian Hoffmann ütles, et tema hinnangul ei saa Putini sõnu eirata, kuid oluline on mitte üle reageerida.
"Venemaa tuumakasutus ei saa toimuda koheselt," kirjutas ta some-kanalis X. "Muretsema peab hakkama siis, kui Venemaa annab märku tegelikest ettevalmistustest [tuumarelva kasutusele võtmiseks]."
Hoffmann märkis, et järgmisteks sammudeks võiks olla lõhkepeade ladudest väljavõtmine ja nende kinnitamine neid kohale toimetavate relvade külge taktikalise löögi andmiseks. Sellele võiks järgneda ettevalmistused laiaulatuslikuks tuumarelvade kasutamiseks – raketišahtide valmispanek ja pommituslennukite lahinguvalmidusse seadmine, kirjeldas ta. Aga kõik selle suudaksid USA luureagentuurid avastada, lisas Hoffmann.
A quick comment on the recent announcement from Moscow regarding the proposed doctrine change.
— Fabian Hoffmann (@FRHoffmann1) September 25, 2024
I categorize Russian nuclear threats into four levels of credibility:
1. Cheap Talk: This includes statements from figures like Medvedev or eccentric talk show guests fantasizing… pic.twitter.com/hc0mmfgGUw
Venemaa julgeolekuekspert Mark Galeotti kirjutas: "Rääkimine on lihtne ja sellel on poliitiline mõju, kuid tõendid tuumarelva kasutamise tegeliku valmisoleku kohta puuduvad ja see on midagi, mida saame tuvastada, kui see kunagi juhtub."
Lävendit on siiski madaldatud
Sellegipoolest tähendab Putini viimane esinemine, et ta on täpsustanud ja laiendanud põhjusi, mis võivad teda ajendada tuumarelva kasutama, tõdes Reuters. Kremli pressiesindaja rõhutas neljapäeval, et Putini kommentaarid olid mõeldud signaaliks lääneriikidele, et Venemaa vastu suunatud rünnakutes osalemisel võivad olla tõsised tagajärjed.
Samas jäid väljakuulutatud muudatused alla sellele, mida mõned Venemaa kõige radikaalsemad kommentaatorid on nõudnud. Neist tuntuim, Sergei Karaganov, on pooldanud piiratud tuumalööki Euroopale, mis tema sõnul kainestaks Venemaa vaenlasi ja paneks nad tuumaheidutust tõsiselt võtma.
Praktilises plaanis laiendavad Vene tuumadoktriini muudatused Venemaa tuumavihmavarju ka naaberriigile Valgevenele, Kremli lähedasele liitlasele, märkis Reuters.
Lisaks tuuakse madalamale tuumarelva kasutamise künnis, teatades, et see võib juhtuda vastusena tavapärasele löögile, mis kujutas endast kriitilist ohtu Venemaa suveräänsusele. Varasemas tuumadoktriinis räägiti ohust riigi olemasolule.
Ehkki Putin tegi oma otsuse avalikuks meedias esitatud neljaminutilises videos, kus ta esines Venemaa Julgeolekunõukogu liikmete ees, olid Vene liidri sõnumi tegelikud adressaadid Kiievis, Washingtonis ja Londonis, märkis Reuters.
Venemaa poliitiline konsultant Jevgeni Mintšenko ütles, et uuendatud doktriin on otsene sõnum Ukrainale ja läänele, et sõda ei eskaleeritaks edasi Venemaale. "Kui proovite meid tappa oma käsilaste abil, tapame nii teie käsilased kui ka teid," ütles ta.
Kremli endise nõuniku Sergei Markovi sõnul avasid muudatused Venemaale ukse kasutada taktikalisi tuumarelvi teatud stsenaariumide korral, esmajoones Ukraina vastu. "Tuumarelvade kasutamise künnist on langetatud. Nüüd on Venemaal lihtsam tuumarelva kasutada," ütles Markov oma ametlikus ajaveebis.
"Tuumadoktriini muutmise põhjus oli läänepoolse täieliku eskaleerumise oht. Lääs on kindel, et Venemaa ei kasuta taktikalisi tuumarelvi esimesena. Venemaa ütleb nüüd, et on valmis seda tegema," selgitas Markov.
Markov pakkus, et Venemaa võiks kasutada taktikalisi tuumarelvi Ukraina vastu või rünnata nendega õhuväebaase Rumeenias või Poolas, kui Ukraina sõjalennukid sealt välja lendaksid ja Kiiev otsustaks kasutada neid USA või Suurbritannia satelliidi-info toetusel Moskva või Kesk-Venemaa piirkondade ründamiseks.
"Lääs ei austa meid enam"
Vene riigitelevisioonis sageli esinev sõjaväeanalüütik Igor Korotšenko ütles, et muudatused olid vajalikud, kuna Lääs on eiranud mitmeid Venemaa varasemaid hoiatussignaale edasise eskalatsiooni eest, sealhulgas suviseid õppusi, kus harjutati taktikaliste tuumarelvade kasutamist.
"Näeme, et meie lääne vastased ei austa enam ühtegi punast joont, uskudes, et Ukraina relvastamine ja lääne toetusel tehtud rünnakud sügaval Venemaa territooriumil asuvate objektide vastu ei too kaasa tuumaeskalatsiooni," ütles Korotšenko ajalehele Izvestija.
Putinile rahvusvaheliste suhete vallas nõu andva organi liige Vladimir Avatkov ütles, et doktriini muudatuste väljakuulutamine võimaldas Moskval jõuda ette mis tahes Lääne otsusest Ukraina rakettide kohta.
"Las nad nüüd mõtlevad," kirjutas ta sotsiaalmeediakanalis Telegram. "See on katse neid mitte lihtsalt hoiatada, vaid anda neile tagasi hirm, mille nad on täielikult kaotanud. Ja võib-olla isegi strateegiline mõtlemine."
Tuumadoktriini muudatused võtsid suure heameelega vastu Venemaa rahvusäärmuslased ja sõjablogijad, kellest mõned on pikka aega propageerinud tuumarelvade kasutamist sundimaks Ukrainat kapituleeruma. Samuti vallandas otsus arutelud selle üle, mis võiks viia tuumarelvade kasutamiseni.
Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees ja endine president Dmitri Medvedev tõdes, et Putini otsus peaksid panema Ukraina ja lääne hetkeks järele mõtlema. "Muudatus meie riigi tuumakomponentide kasutamise regulatiivsetes tingimustes võib jahutada nende vastaste kirglikkust, kes pole veel kaotanud enesealalhoiutunnet," ütles Medvedev oma avalduses.
"Lääs on nagu väikene laps"
Endine Vene diplomaat Sokov ütles, et Moskvas on tunda pettumust, et lääs näib olevat kurt Venemaa nii paljude tuumahoiatuste suhtes.
Ta ütles, et kui Venemaa korraldas sel aastal kolm õppust, et simuleerida ettevalmistusi taktikaliste tuumarakettide väljalaskmiseks, kostis meedias ja ekspertide seas kaebusi, et lääneriigid ei pööra sellele tähelepanu.
"Nüüd otsustasid nad signaali tugevdada," ütles Sokov. "Putin otsustas, et lääs on nagu väike laps ja talle tuleb iga pisiasja selgitada, sest ta lihtsalt ei saa aru."
Sokov ütles, et on mures liiga vabalt sõnadega ümber käivate lääne poliitikute ja kommentaatorite pärast, kes väidavad, et lääs on karistamatult ületanud rea Venemaa punaseid jooni – näiteks varustades Ukrainat tankide ja hävitajatega F-16 – ning et Moskva hoiatusi võib seetõttu ignoreerida.
Tema sõnul ei ole lääs veel ületanud kahte punast joont, mille Venemaa on selgelt välja öelnud: NATO vägede sõdima saatmine Ukrainasse ja luba Ukrainale lasta Venemaa pihta lääne kaugmaarakette.
"Kuidas me saame öelda, kuidas (Putin) reageerib, kui me pole siiani tegelikult ühtegi Venemaa punast joont ületanud?" ütles ta telefoniintervjuus, väites, et selline lähenemine põhines oletustel, mitte andmetel. "Olen tõesti mures kogu selle hooletu jutu pärast, sest me võime sattuda olukorda, mis on meile täiesti võõras. Kui te riske ei arvesta, ootab teid tõenäoliselt väga ebameeldiv üllatus," tõdes Sokov.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters