"Ma näen, et hetkel rahvusvahelises poliitikas ja diplomaatias on selliseid arenguid, mis on Ukraina jaoks lootustandvad, kui me vaatame, kuidas tegutseb Donald Trump, kui me vaatame ka Süürias Assadi režiimi langemist," ütles Raik.

"See on ka selline signaal, et Venemaa on tegelikult nõrgenenud. Tähelepanuväärne on ka see, et Trump kommenteeris seda Assadi langust just sellisel moel, et see näitab Venemaa nõrkust," lisas ta.

Samal ajal käivad ühe valjemini arutelud võimalikust vaherahust Ukraina ja Venemaa vahel. "Praegu jutt käib tõesti vaherahust, mitte lõplikust rahulepingust," rõhutas Raik.

"Selge on see, et USA tulevane president Donald Trump väga kindlalt soovib saavutada sõja peatamise Ukrainas. Hetkel ilmselt veel ei ole Trump ja tema meeskond veel otsustanud lõplikult, mida see täpselt tähendab. Aga, mis on minu meelest positiivne signaal on see, et Trump suhtleb aktiivselt Ukraina juhtkonnaga ja eurooplastega," rääkis Raik.

"See, et Trump kohtus just Pariisis president Zelenski ja president Macroniga on kõige selgem näide sellest, et neid kõnelusi peetakse ja et Trumpi meeskond kuulab ka seda, mis on ukrainlastel ja eurooplastel laiemalt edasiste sammude osas öelda," sõnas Raik.

Raiki sõnul on selle juures kriitilise tähtsusega küsimus see, kas Ukrainale suudetakse leida usutavad julgeolekugarantiid, mis tagaksid selle, et vaherahu ka päriselt kehtib.

Raik märkis, et Venemaad saab peatada ainult jõuga ja varasematel nii-öelda tagatistel, mis Ukrainale anti, ei olnud mingit reaalset jõudu taga ning seetõttu ei olnud neil ka tegelikku väärtust.

"Praegu tuleb leida selline mudel, kus Ukraina oma liitlaste ja partnerite toetusel on sõjaliselt piisavalt tugev, et ära hoida Venemaa uut või järgnevat agressiooni," rõhutas ta.

"Kindlasti USA sõjaline toetus on endiselt vajalik. Siin on olnud signaale, et võib-olla Trump soovib seda lõpetada, aga mingit kindlust tegelikult selles osas ei ole. Väga oluline on nüüd see, mida teevad eurooplased. Euroopa peab oma panust oluliselt kasvatama. See on ka moodus, kuidas säilitada USA kohalolek, võib-olla vähemal määral, kui siiamaani, aga selge on see, et Euroopa ei suuda täiel määral asendada seda toetust, mida USA suudab Ukrainale anda," kommenteeris Raik.

"Ma usun, et eurooplased on sellest väga hästi aru saanud, et Trump päriselt avaldab neile väga tugevat survet. Ja selleks, et säilitada julgeolek Euroopas ja selleks, et saavutada mingi kestlik ja Ukraina jaoks talutav tulemus, siis on vaja palju rohkem Euroopa toetust," ütles Raik.

Raik ütles, et ta näeb selles vallas positiivseid arenguid. "Suurbritannia ja Prantsusmaa on omavahel arutanud seda, kuidas Ukrainat rohkem toetada. Saksamaa on praegu poliitiliselt keerulises seisus, aga lootust on, et Saksamaa järgmine valitsus on jõulisema hoiakuga. Ja siis on muidugi meie enda regioonis riigid, eesotsas Poolaga, kes on kindlasti valmis kaasa aitama, nii palju kui võimalik," sõnas Raik.

Rääkides erinevatest võimalikest julgeolekugarantii mudelitest, ütles Raik, et kõige parem variant Ukraina jaoks oleks endiselt see, et Ukraina saab kutse NATO-sse.

"Selles osas veel ei tea, mis on Trumpi seisukoht. Trump on jälle ähvardanud, et ta võib üleüldse NATO-st lahkuda, kui eurooplased piisavalt ei panusta. Aga kui me nüüd vaatame ratsionaalselt neid erinevaid võimalikke lahendusi, siis ikkagi see, et Ukraina saab enda toetuseks NATO kollektiivkaitse oleks kõige selgem ja pikemas perspektiivis tõhusam lahendus. See oleks selline Külma sõja aegse Saksamaa mudel, et Ukraina liituks NATO-ga, aga mingi osa Ukrainast oleks endiselt Venemaa poolt okupeeritud, samas seda juriidiliselt ei tunnustata. Ja jääb ikkagi selline ootus, et millalgi saab ka Ukraina uuesti enda valdusesse need okupeeritud alad," rääkis Raik.

"Teine variant oleks Lõuna-Korea mudel, kus Ukraina ei saaks NATO liikmeks, aga saaks ikkagi tugevad julgeolekugarantiid, sealhulgas ka mingisuguse sõjalise kohaloleku lääneliitlaste poolt Ukraina aladel," ütles Raik.

Igal juhul räägitakse tema sõnul mudelitest, mis suudaksid sõjalise tegevuse peatada. "Kui Venemaa saab selge sõnumi, et tal ei ole võimalik enam sõda jätkates rohkem midagi saavutada, kuna Ukraina poolel on nii tugev sõjaline jõud vastas, siis läbi selle oleks võimalik see sõjategevus peatada," märkis Raik.

"Ilma selleta ma ei näe ka, et Venemaal oleks huvi läbirääkimistesse asuda või sõlmida vaherahu. Või kui seda sõjalist jõudu piisavalt ei ole, siis Venemaa jaoks see vaherahu saab olla ainult ajutine ja Venemaa ikkagi prooviks edasi millalgi tulevikus saada kogu Ukrainat oma kontrolli alla," ütles Raik veel.