Leht: liitlased toovad Hiina rünnaku ohus Taiwani lähistele ülimoodsaid allveelaevu
USA, Ühendkuningriik ja Austraalia valmistuvad Hiina võimalikuks rünnakuks Taiwani vastu sellega, et koondavad piirkonda oma ülimoodsaid allveelaevu, mille abil takistada kompartei juhitud suurriigil seda vallutada, kirjutab Briti väljaanne The Telegraph.
"26. novembril saabus uus Virginia-klassi ründeallveelaev USS Minnesota oma uude kodusadamasse Guamil. 115 meetri pikkune tuumajõul töötav allveelaev ja selle 134 meeskonnaliiget ühinesid nelja vanema Los Angelese klassi alusega, mis on juba aastaid Guamis baseerunud," kirjutas The Telegraph. "See, mis võis paista rutiinse liikumisena, andis aga tegelikult märku olulisest muutusest USA ja tema liitlaste mereväe tegevuses Vaikse ookeani piirkonnas. Samas võib see osutuda kriitiliselt oluliseks kõige hirmutavamas ja üha tõenäolisemas olukorras: kui Hiina ründab Taiwani," jätkas leht.
Lisaks USA mereväele, mis kolib rohkem oma parimaid ründealuseid Ameerika Ühendriikide läänerannikult Vaikse ookeani lääneosas asuvasse Guami, et lühendada aega, mis kulub laevadel Taiwani ümbrusse jõudmiseks, plaanib ka Briti kuninglik merevägi järgmistel aastatel seda eeskuju järgida, saates sinna regiooni oma Astute-klassi tuumaenergial liikuva allveelaeva, et see liituks USA ja tulevaste Austraalia laevadega Austraaliasse rajatavas mereväebaasis.
Leht selgitab, et sellise ümberpaigutamise taga on geograafia. USA mereväe peamisest lääneranniku baasist San Diegos jääb Taiwan 6900 miili (11 100 kilomeetri) kaugusele. Sõjalaeval kulub selle vahemaa läbimiseks kaks nädalat või kauemgi – kaks nädalat, mis kulutavad moonavarusid ja väsitavad meeskonda.
Seevastu Põhja-Austraaliast Darwinist on Taiwanini ainult 2700 miili (4350 kilomeetrit) ning Guamilt kõigest 1700 miili (2750 kilomeetrit). Tippkiirusel töötav allveelaev jõuab Guamilt Taiwani vetesse vähem kui kolme päevaga.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, võib 2030. aastate lõpuks olla Vaikse ookeani baasidesse paigutatud 25 Ameerika, Briti ja Austraalia tuumaallveelaeva: 12 USA mereväe baasis Hawaiil ja viis Guamis ning lisaks Austraalia põhjaosas asuvas baasis üks Briti mereväe, neli USA ja kolm Austraalia alust.
Rohkemate allveelaevade paigutamine Taiwanile lähemale suurendab seal liitlaste mereväe kohalolekut, ilma et laevastikud peaksid hankima veel allveelaevu, mis võivad maksta miljardeid dollareid tükk ja mille ehitamine võtab aastaid. Eelkõige USA mereväe laevaehitustehastel on olnud raskusi uute allveelaevade õigeaegse tarnimisega, kuna neid vaevab süvenev tööjõupuudus, märkis The Telegraph.
Allveelaevad suudaks Hiina Taiwanist eemal hoida
Kui siis Hiina peaks alustama rünnakut Taiwani vastu ning talle appi tulla lubanute liit peab, võib Austraalia, Ühendkuningriigi ja USA allianss (Aukus) saata Hiina-lähedastele meredele, Filipiinide vetesse ja Taiwani väina mõne päeva jooksul pärast kriisi puhkemist kümneid maailma parimaid ründeallveelaevu. Need laevad, pluss kõik koalitsiooniga liituvad Jaapani allveelaevad, võiksid hoida Taiwani ümber kaitseliini, kuni abijõud teistest baasidest üle maailma kohale saabuvad.
Ülioluline on seejuures, et tuumajõul töötavad allveelaevad suudaksid Taiwani ümbruses vabalt tegutseda enam-vähem sõltumata Hiina õhu- ja raketivägedest, rõhutas leht.
Ainus, mis neid muretsema võiks panna, oleks Hiina allveelaevad ning allveelaeva-vastaste laevade ja lennukite rünnakud, kuid nende eduvõimalusi hindavad eksperdid madalaks. Allveesõda on väga spetsiifiline sõjakunst, mida Ameerika ja Suurbritannia on aastakümneid kestnud vaikse võitluse jooksul venelaste vastu harjutanud ja kõrgele tasemele viinud. Hiina on selles osas aga algaja ja jääks neile kõvasti alla. Aukuse allveelaevad teeksid tõenäoliselt Taiwanit ründava Hiina invasioonilaevastiku seas ränka laastamistööd, kirjeldas The Telegraph.
Selle mõju võiks aga olla konfliktis määrav. Sõjalised õppused on näidanud, et allveelaevad ja tiibrakette tulistavad kaugpommitajad oleksid Taiwani eduka kaitse võtmerelvad. Kui pommitajad suudavad Hiina massilise mereväerünnakule väga kiiresti reageerida, siis allveelaevad ei saa seda teha, kui nad just selles piirkonnas juba ei asu.
Leht tõdeb, et selline eelpaigutus ei ole loomulikult tasuta ning taolise allveelaeva-suutlikkuse ülesehitamine võib võtta järgmise 35–40 aasta jooksul sadu miljardeid dollareid.
Aga ikkagi oleks odavam hoida Hiina lähistel rohkem allveelaevu kui kaotada sõda Hiinaga, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua kogu rahvusvahelise korralduse muutmise põlvkondadeks, märkis leht. USS Minnesota saabumine Guami tõendab, et USA mõistab seda ohtu, lisas The Telegraph.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Telegraph