Kaks Eesti suuremat erakonda alustavad valimisaastat ebatavaliselt positsioonilt, leiab politoloog Martin Mölder. Reformierakond ei ole vähemalt paarkümmend aastat olnud mõnest teisest erakonnast nii pikka aega nii stabiilselt maas. Umbes 30 aastat ei ole Keskerakonna toetus olnud nii madal kui praegu ja erakonna Isamaa toetus pole nii kõrgel tasemel mitte kunagi olnud.

"Keskerakond lükkab kõik oma ressursid mängu, et toetust uuesti kuidagi üles tuua. Ja kindlasti Isamaas on väga suur ootusärevus, sest see toetus, mis neil praegu on, on suuresti neile sülle kukkunud, kuna valijaskond ei ole Reformierakonnaga rahul. Nad ise ei ole nii palju võib-olla teinud, et seda toetust võita. Ja nüüd kindlasti neil on suur küsimus, et kui palju sellest toetusest me suudame hoida ka sügisesteks kohalikeks valimisteks ja sealt edasi," selgitas Mölder.

Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja Tarmo Jüristo usub, et valimiste tõttu hakkab valitsuses õige pea rohkem pingeid tekkima.

"Sest valimised nii Eestis kui ka igal pool mujal on nullsummamängud, et iga hääl või iga mandaat või positsioon, mida võidab keegi teine, on see, mida ei võida sina. Ja see tähendab, et kõikidel erakondadel on väga kõva motivatsioon tekki enda poole sikutada, mis jällegi ei pruugi mõjuda hästi koalitsiooni omavahelisele sisemisele koostöökliimale," rääkis Jüristo.

Natuke on tekikiskumisega juba algust teinud sotsiaaldemokraadid.

"Sotsiaaldemokraadid oma tõusulaine harjal manustasid kõvasti lõvišokolaadi ja vahepeal hakkas paistma juba sedamoodi, et nad tahavad minna järgmistele valimistele peaministripartei ambitsioonidega. Sinna siiski on veel veidi maad. Saab näha, kuidas see läheb," ütles Jüristo.

"Aga võib-olla koalitsiooni kõige rohkem tähelepanu vääriv asi järgmiseks aastaks on minu arvates Eesti 200, kes on praegu ikkagi suuresti zombistaatuses. Neil võib olla ühel hetkel, kui need valimised hakkavad lähemale tulema, päris kõva motivatsioon püüda sellest paljuräägitud Reformierakonna varjust välja saada," lisas ta.

Möldri hinnangul jääb Eesti 200 retoorikast mulje, nagu nad ei üritakski valimiste nimel pingutada.

"Ühelt poolt juba on näha, et erakonnas mingil tasandil on mõlgutatud mõtteid, kuidas ühe või teise erakonnaga saaks liituda, kuidas oma iseseisev eksistents lõpetada. Ma olen kuulnud ka väiteid selles suunas, et ei oleks probleem, kui Eesti 200 praegused riigikogu fraktsiooni liikmed pärast järgmisi valimisi tööta jääksid, kuna nad saavad naasta oma varasemate liistude juurde. Kõigest sellest ei peegeldu väga valmidust veel üks suur võitlus korraldada," rääkis Mölder.

Omajagu segab seda potti veel valimisõiguse küsimus, mida poliitikud püüavad enne oktoobrivalimisi kiirkorras põhiseaduse muutmisega lahendada. Kui SALK eelmiste riigikogu valimiste eel uuris teemade tähtsust erinevatele valijatele, selgus, et mittekodanike valimisõigus oli ebaoluline teema venekeelse valija jaoks.

"Ma ei ole uusi andmeid kuskilt näinud ja ma ei ole ise seda niimoodi küsitlenud, aga ma kahtlustan, et see täna enam nii ei ole. Sest siin on mitmeid märke, et venekeelne valija on selle teemaga ennast nüüd haakinud ja see ei ole tingimata hea asi, mida keegi oleks pidanud soovima või ootama," ütles Jüristo.