Järvan kirjutas pöördumises peaminister Kristen Michalile, et täiendavate juhitavate tootmisvõimsuste rajamine on varustuskindluse tagamiseks hädavajalik, kuid plaani juures rajada 2029. aastaks Narva Balti elektrijaama kompleksi uus soojuselektrijaam tekib küsimus, kas elektrijaama peaks rajama just idapiiri lähedusse. 

"Eesti energiajulgeoleku seisukohalt ei ole suure hulga juhitavate elektritootmise võimsuste koondamine ühte kohta ja pealegi veel terroristliku idanaabri piiri äärde mõistlik lahendus. Venemaast kaugemal asuvaid elektrijaamu ja taristut on konflikti korral kindlasti lihtsam kaitsta, kütusega varustada ja töös hoida kui sisuliselt otse meile vaenuliku riigi piiril olevaid jaamu," märkis Järvan. 

Järvan tegi seega peaministrile ettepaneku rajada uus gaasijaam hoopis Tallinna lahedale Iru soojuselektrijaama juurde.

See oleks tema sõnul ka efektiivsem, kuna elektrit toodetaks tarbijale oluliselt lähemal. 

"Samuti on Tallinnas suvel soojuse tarbimine palju suurem kui Narvas, mis võimaldab paremini ära kasutada jääksoojust ja annab sel kombel täiendava majandusliku efekti," kirjutas Järvan. 

Abilinnapea hinnangul oleks gaasi magistraaltorustiku ja parema gaasivarustusega arvestades võimalik rajada Tallinnasse vähemalt 200-megavatise võimsusega elektrijaam. 

"Lisaks tuleks arvestada sedagi, et kui lähtuvalt valitsuse kliimapoliitika kavadest soovitakse kaugemas tulevikus minna uues elektrijaamas üle vesinikule, siis on Tallinn ka selle taristu rajamiseks loogilisem ja otstarbekam koht," lisas Järvan.

Valitsus leppis möödunud nädalal kokku Narva gaasijaama ehitamiseks Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise 100 miljoni euro võrra.