Kuremäe kloostri iguumenja Filareta Kalatšova teatas enne palvekirja üleandmist, et nunnade soov on elada kloostris rahus oma elupäevade lõpuni, jäädes truuks vandele, mille nad kloostrisse elama asudes andsid.

"Meie oleme vene õigeusu nunnad, meie võimuses pole teha valikuid selle üle, kelle alluvusse klooster kuulub. Meie õigus midagi otsustada sai läbi siis, kui asusime oma elu elama nunnadena."

Palvekirjas kirjutavad nunnad: "Me ei väsi kordamast, et kõiki neid tegusid, mida pannakse meile süüks, pole klooster toime pannud. Meie, Pühtitsa nunnade jaoks on poliitika alati võõras ja me pole kunagi osalenud mängudes, mis toimuvad poliitilisel areenil."

Varem on iguumenja Filareta saatnud riigikogu liikmetele avaliku kirja, milles väitis, et siseministeeriumi algatatud kirikute ja koguduste seaduse muudatuste heakskiitmisel pannakse klooster faktiliselt kinni.

Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhi Martin Tuliti sõnul on tegelikkus aga teine ning kirikute ja koguduste seaduse muudatustega ei plaani keegi kloostrit sulgeda.

Siseministeerium loodab riigikogu menetlusse antud seaduseelnõuga jõuda selleni, et juba ligi aasta kestnud ebamäärasus Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) alluvuse küsimuses saab suveks läbi ning kirik lahkub Moskva patriarhaadi juhtimise alt.

Ministeerium: kloostrilt ei oodata poliitikas osalemist, vaid seaduste täitmist

Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ringo Ringvee ütles esmaspäeva õhtul ERR-ile, et ministri soov, et klooster muudaks oma sidemeid, ei ole tulnud ootamatult.

"Minister on isiklikult arutanud seda teemat kloostri esindajatega kloostris. Klooster on selle protsessi tarbeks isegi advokaadid palganud, kellega oleme kohtunud. Samuti on siseministeerium pidanud nii kloostri kui tema advokaatidega kirjavahetust, kus neid küsimusi on lahatud. Liiatigi on teemat meedias kajastatud pea aasta aega," selgitas ta.

Ringvee tuletas meelde Kuremäe kloostri ajalugu, öeldes, et see on mitmel korral oma alluvust muutnud.

"Klooster jäi Eestis kestma tänu Eesti Vabariigi loomisele 1918. aastal, mis päästis kloostri mujal endise Vene impeeriumi territooriumil toimunud usuorganisatsioonide ja hoonete rüüstamisest ning süsteemsest hävitamisest Nõukogude võimu poolt. Kloostril on Eesti Vabariigis ajalooliselt olnud kanooniline side Konstantinoopoliga. Nõukogude okupatsioon katkestas selle sideme, hävitas siinse õigeusu kiriku, liitis siinsed kogudused Moskva alla ja sundis ka kloostri Moskva alluvusse. Seega, see kanooniline side Moskvaga pole ainuõige ega igavene, vaid üsnagi uus nähtus kristluse pikka ajalugu arvestades," kirjeldas nõunik.

"1990. aastal tehti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku heatahtlikul kompromissil otsus, et klooster jääb Moskva patriarhaadi alluvusse, eesmärgiga tagada koostöö ja rahu Eesti õigeusumaastikul. Meenutan, et kui tänane iguumenja Filareta 1992. aastal kloostrisse jõudis, ei olnud kloostril ka juriidilist kehandit, see tekkis alles 1997, kui kloostri põhikiri registrisse kanti. Seega ei ole üleminek teise patriarhi juhtimise alla kloostri jaoks esmakordne," lisas ta.

Ringvee sõnul ei oota ministeerium nunnadelt poliitikas osalemist, vaid kloostrilt Eesti seaduste täitmist.

"Moskva patriarhaadi on riigikogu kuulutanud Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. See on piisavaks aluseks Eestis tegutsevale kloostrile hinnata end kas Eesti väärtuste kandjaks või jätkata Kremli pantvangiks olemist ja näitama end kui ohvrit. Te ei ole ohvrid. Mõelge, kus täna asuvad tegelikult ohvrid ja mida nemad teie patriarhi heakskiidul üle elavad," rääkis Ringvee.

"Keegi ei sunni kloostrit loobuma Kristuse õpetusest. On kahetsusväärne väita vastupidist. Riigikogus menetluses olev eelnõu kaitseb kloostri vabadust elada kristliku usutunnistuse järgi. Kahjuks on Moskva patriarhaat eemaldunud Kristuse õpetusest, õigustades agressiooni, sõda ja vaenulikkust demokraatlike ühiskondade, sealhulgas Eesti suhtes," lisas ta.

Ringvee sõnul ei saa usuga õigustada seda, et enda põhikirja ei viida Eesti õigusega kooskõlla.

"Vabas ühiskonnas on iga ühing vaba tegutsema oma alal, kuid see peab olema kooskõlas ühiskonna väärtusruumi ja õiguskorraga. Ei saa õigustada usuga seda, et üks asutus keeldub enda põhikirjalist korda viima kooskõlla Eesti Vabariigi õigusega ja muutunud julgeolekuolukorraga. Agressiooni ja vaenu õigustamine, selle vähendamine või eitamine ei ole kooskõlas nende väärtustega," sõnas Ringvee.