Kuremäe kloostri ülem: meid tahetakse faktiliselt sulgeda
Kuremäe kloostri iguumenja Filareta Kalatšova saatis riigikogu liikmetele avaliku kirja, milles väidab, et siseministeeriumi algatatud kirikute ja koguduste seaduse muudatuste heakskiitmisel pannakse klooster faktiliselt kinni.
"Meie jaoks on seaduseelnõu eesmärk selge – seadusemuudatus sunnib MPEÕK-d vahetama jurisdiktsiooni ning minema üle Konstantinoopoli eestkoste alla. Meie korduvaid selgitusi, et klooster ei saa omal algatusel algatada ja loobuda jurisdiktsioonist, pole ikkagi kuulda võetud," kirjutas kloostri ülem.
Ta lisas, et seaduse muudatusi kinnitades kuulutaks riigikogu kloostri väljaspool seadust olevaks, jättes võimaluse valida vaid kahe variandi vahel: kas jurisdiktsiooni vahetus või sundlikvideerimine.
"Te saate ju suurepäraselt aru, et oma tegevusega panete faktiliselt kloostri kinni. Kas te tahate tõesti jääda ajalukku kui saadikud, kes lõpetasid vägivaldselt üle saja aasta Eestis tegutsenud õigeusu nunnakloostri eksistentsi?"
Filaretale tekitab imestust seisukoht, mis paneb kloostri elanikud vastutama poliitikute tehtud otsuste eest.
"Oleme eemaldunud maisest ilmast, oleme poliitilistest probleemidest kaugel, elame väljaspool poliitikat, teenides Jumalat palvete ja tööga. Meid aga sõna otseses mõttes tiritakse poliitika keskmesse ja süüdistatakse selles, et me ei soovi dialoogi pidada."
Kloostri ülem kirjutab, et seaduseelnõu algatajad sunnivad nunnasid sooritama kanoonilist kuritegu, motiveerides seda sellega, et nad püüavad kaitsta kloostrit
probleemide eest.

Ministeerium: keegi ei plaani kloostrit sulgeda
Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhi Martin Tuliti sõnul on tegelikkus on aga teine ning kirikute ja koguduste seaduse muudatustega ei plaani keegi kloostrit sulgeda.
"Loomulikult mõistame kloostriülema hirmu, et suhete jätkamine Putini püha sõda Ukrainas õnnistava Moskva kirikuga võib viia kloostri kui Eesti seadustele mittevastava juriidilise organisatsiooni sundlõpetamiseni. Kuid seda ainult juhul, kui klooster otsustab jääda Moskva alluvusse ja teenistusse."
Tuliti sõnul ei ole kavandatav seadusemuudatus tulnud üleöö ega üllatusena. Ka kloostril on olnud juba ligi aasta aega oma samme ja võimalusi läbi kaaluda. Sealhulgas ka kanoonilise sideme osas.
"Juhime tähelepanu, et Pühtitsa klooster on ajaloos ennegi oma kanoonilist sidet muutnud, tehes seda ise ja omal algatusel. Kõik võimalused kloostri tegevuse jätkamiseks on olemas ka praegu."
Suurim oht kloostrile on Tuliti sõnul hoopis see, kui nad tingimusteta ja omast vabast tahtest loobununa kuuletuvad kurjusele.
"Jumala ees on kõik võrdsed ja peavad andma parima, et mitte kurjusele järele anda. Riik saab omalt poolt aidata sellega, et läbi seadusloome selgelt öelda, mis on õige ja mis on vale käitumine Eesti riigis ja siin tegutseda soovivad organisatsioonid peavad lähtuma Eesti seadustest."
Tulit lisas, et kloostri kodulehel on kirjas, et kloostrina tegutsemist alustati 1891. aastal.
"Sellega tunnistab kloostrirahvas ka ise oma järjepidevust üle erinevate kanooniliste sidemete. 134 aastat pole nad olnud vaid Moskvale otsealluv klooster - sinna perioodi kuulub ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku alla kuulumine Eesti Vabariigi ajal. Moskva võimu alla minek toimus koos Nõukogude okupatsiooniga."

Plaanitav seadusemuudatus
ERR-i portaal kirjutas eelmisel nädalal, et siseministeerium loodab riigikogu menetlusse antud seaduseelnõuga jõuda selleni, et juba ligi aasta kestnud ebamäärasus Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) alluvuse küsimuses saab suveks läbi ning kirik lahkub Moskva patriarhaadi juhtimise alt.
Ministeeriumi teatel sätestab eelnõu, et Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus ei tohi oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või ka majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa ka olla sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva ega sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.
Kui seadusemuudatused jõustuvad, jääb kirikutele ja kogudustele, millel oleks seadusest lähtuvalt vaja oma põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, üleminekuajaks kaks kuud.
Seadusemuudatuste ajend on Moskva patriarhaadi avalik toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas, mistõttu kuulutas riigikogu oma avalduses patriarhaadi agressiooni toetavaks institutsiooniks. Siseministeerium on välja toonud, et Moskva patriarhaat ja patriarh Kirill isiklikult on sõnaselgelt ja korduvalt toetanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning esinenud ka kaudselt Eesti suveräänsust kahtluse alla seadvate avaldustega.
Toimetaja: Urmet Kook