Kolmapäeva seisuga on Eestis börsielektri veebruari keskmine hind 150,3 eurot megavatt-tunnist ehk 15 senti kilovatt-tunnist. Mullu oli veebruaris keskmiseks hinnaks 75,5 eurot megavatt-tunnist.

Eesti Energiast öeldi, et tänavu pikalt kõrgel püsinud hinna peamine põhjus on vähene tuul, mistõttu on tuuleenergia toodang madal.

"Seetõttu tuleb Baltimaade tarbimine suuremas mahus katta fossiiljaamades toodetud elektriga, mis ka hinna ülesse viib. Hetkel prognoosime, et märtsi algus võiks tuua mõningase hinnaleevenduse, kuivõrd prognoos näitab paranevaid tuuleolusid," lausus Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov.

Veidi vähem kui kaks nädalat tagasi nimetasid turuosalised kõrge hinna põhjustena lisaks nõrgale tuulele Estlink 2 mittetöötamise ning sagedusreservide turu avanemise ja ajutise ülekandevõimsuste vähendamise.

Need kaks ülekandevõimsust, millest osa jäeti igaks juhuks elektrivõrgus sageduse hoidmiseks reservi, on Leedu-Poola ja Leedu-Rootsi ühendus, ning praeguseks on reservis hoitud 250 megavatti ülekandevõimsust turul tagasi. Baltimaade elektrihinnale pole see aga olulist mõju avaldanud.

Alexela energiakaubanduse analüütik Kaspar Kuusmik märkis, et kuigi Leedu–Rootsi ühendus toimib nüüd endises mahus, siis Leedu–Poola ühendus toimib vähem kui pooles mahus desünkroniseerimisele eelnevaga võrreldes.

Kuid põhjus pole vaid välisühendustes, sest sagedusreservide turul reserveeritakse iga päev Baltimaades osa tootmisvõimsusi, mis tähendab, et siinsel turul on pakkumist vähem, lisas Kuusmik. Põhjuseid on veel.

"Märkimisväärset rolli kõrgema elektrihinna juures omab siinse regiooni kõrgem gaasihind, mis on aastatagusega võrreldes 35 protsent kallim. Lisaks on CO2 tonni hind tõusnud 60 eurolt 70 euro peale," lausus Kuusmik.

Päike tuli välja ja moonutas tarbimise statistikat

Esmaspäeval ja teisipäeval kukkus elektritarbimine Eleringi statistika järgi Eesti väga madalale: kui tavapärasel talvepäeval ulatub see tunniti kindlalt üle 1000 megavati, siis mõlemal päeval langes peale lõunat tarbimine 600 megavatini ja isegi alla selle.

Eleringist öeldi ERR-ile, et tõenäoliselt hakkasid kodutootjad ehk mikrotootjad ise päikesepaneelidega oma majapidamise jaoks elektrit tootma.

Kuusmiku sõnul mängis rolli ka kõrgele tõusnud õhutemperatuur. "Suure osa langusest tõid kaasa soojade ilmadega lume alt välja sulanud päikesepaneelid. Oluline oli üldiselt soojem päev, sest näiteks Tallinnas mõõdeti keskpäeval kuus kraadi sooja ja see mõjutab hoonete küttevajadust," märkis ta.

Kasparov ütles, et tarbimine langes tõesti päikeseenergia kasvu tõttu. "Mikrotootjad katavad päikselise ilmaga üha suurema osa oma tarbimisest ning selline, niinimetatud varjatud tootmine moonutab tarbimise kõverat," lausus ta.

Kuusmik lisas, et kuigi eile olid päikeseolud väga head, siis terve veebruari lõikes olid päikeseparkide tootlus ja temperatuur sel aastal madalamad kui eelmisel aastal. Need tegurid mõjutavad toodetava elektri lõpphinda.