Analüütik: Zelenski maavaraleppest ilmselt julgeolekutagatisi ei loodagi
Maavaraleppes, mille USA ja Ukraina võivad sel nädalal sõlmida, ei mainita konkreetseid julgeolekutagatisi Ukrainale. Poliitikaanalüütiku Artjom Dudchenko hinnangul on see tehing pigem heade liitlassuhete kuvandi hoidmiseks ja Ukraina president sellest tagatisi ei ootagi.
Maavaraleppe tingimustes jõuti kokkuleppele pärast pingelisi läbirääkimisi ja USA presidendi Donald Trumpi sõnul saavad sellest kasu ka ukrainlased.
"Nad saavad palju sõjalist varustust ja õiguse edasi võidelda. Lihtsalt õiguse võidelda. Ukrainlased on väga vaprad ja head sõdurid, aga ilma USA raha ja sõjalise varustuseta oleks see sõda väga kiiresti lõppenud," kõneles Trump.
"Luuakse Ukraina taastamise fond, kuhu läheb 50 protsenti nende maavarade kaevandamisest saadud tulust. Ehk need rahad jõuavad USA ettevõtete kaudu Ukrainasse, et üles ehitada majandus, taristu jne," selgitas Ukraina poliitikaanalüütik Artjom Dudchenko.
Fondi hakkavad ühiselt haldama USA ja Ukraina valitsuse esindajad. Leping plaanitakse allkirjastada reedel, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab Valget Maja.
Ukrainlaste jaoks on tehing lähtepunktiks USA-lt julgeolekutagatiste saamiseks, kuigi lepingus seda üksikasjalikult ei mainita.
"Ma oleks väga üllatunud, kui USA neid otsesõnu võtab selle lepinguga, aga teistpidi me saame aru, et kui USA tahab seda lepingut rakendada, siis ta peab edaspidi mingid julgeolekugarantiid Ukrainale andma. See ei tähenda tingimata sõdureid Ukrainas. See on ka väga kitsas arusaamine," ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.
"Ma arvan, et Zelenski väga ei looda, et ta saab julgeolekutagatisi just selle leppega. Võib-olla teiste kokkulepetega, sealhulgas Euroopa riikide abiga. Ma arvan, et Zelenski ei looda eriti USA-le ja see tehing on rohkem heade liitlassuhete kuvandi hoidmiseks," sõnas Dudchenko.
Analüütikud ütlevad, et kaevanduste tööle saamine võtab aastaid. Eriti Ukrainas, kus maavarade seis on kohati ka korralikult läbi uurimata.
"Kui need USA firmad seal ükskord kohal on ja USA tööstusel tekib mingisugune sõltuvus nendest maavaradest, küll siis USA seda territooriumi ka teistmoodi kaitseb, nii et selles mõttes ma arvan, et ukrainlaste arvestus on seotud just sellega, et kuna nad NATO liikme kutset tõenäoliselt ei saa – ja seda ma usun, et nad tõesti ei saa praegu –, siis see oleks nagu mingi aseaine sellele ka pikemas perspektiivis kui lihtsalt järgmise administratsiooni ametisse asumiseni," rääkis Saks.
Saksa sõnul ei saa aga ühestki lepingust kindlalt rääkida enne allkirjastamist. Ukrainlased on ka juba öelnud, et nad on valmis taganema, kui reedene kohtumine peaks ebaõnnestuma.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"