"Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise idapiiri väljaehitus kulgeb praegu vastavalt plaanile. Ehitustööd toimuvad nii maismaapiiril kui ka Narva jõel. Maismaapiiril on seni valminud piiritaristu täielikult ligikaudu 60 kilomeetri ulatuses. Samal ajal jätkuvad tööd veel 26 kilomeetril, ning eeldatavasti algavad kevadel ehitustööd veel umbes 20 kilomeetril," rääkis politsei- ja piirivalveameti idapiiri väljaehitamise projektijuht Merle Tikk ERR-ile.

Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri pikkus on 135,6 kilomeetrit.

"Piiritaristuta jäävad ainult need lõigud, kus looduslikud tõkked – nagu jõed ja järved – täidavad juba piiri funktsiooni ning kus taristu rajamine ei ole otstarbekas," ütles Tikk.

Kui maismaa piiriehitusega alustati ja ehitustööd reaalselt pihta hakkasid, seati eesmärgiks maismaa piiritaristu valmimine varem kokkulepitud mahus 2025. aasta lõpuks.

"Täna saame kinnitada, et selles mahus kokkulepitud tööd saavad tõepoolest 2025. aasta lõpuks valmis. Samas on piiriehitus olnud dünaamiline protsess – eri aastatel on eri valitsused lisanud töösse täiendavaid piirilõike, mille arendamine on veel käimas. Nende väljaehitus on praegu planeeritud lõpule viia hiljemalt 2027. aasta lõpuks," sõnas Tikk.

Lisandunud piirilõigud asuvad piirkondades, kus kavatseti varem vahetada Vene Föderatsiooniga maid ja sinna piiri mitte ehitada, näiteks Saatse saapas.

Nüüd on geopoliitiline olukord selline, et maadevahetust ei toimu ja piirkond ehitatakse kinni piiritaristuga. "Selliseid piirkondi on töös kaks, mis moodustavad piirist kokku 4,2 kilomeetrit. Plaan on minna esimesel võimalusel ehitusse ja saada seal piir valmis 2027. aasta lõpuks," ütled Tikk.

Narva jõepiiril valmis esimene piirilõik eelmise aasta lõpus, mille käigus rajati viis uut seirepositsiooni.

"Praegu käivad ehitustööd teises Narva jõe piirilõigus, mis on plaanis valmis saada 2027. aasta esimeseks pooleks ja mille käigus rajatakse ka üheksa uut seirepositsiooni," ütles Tikk.

Piiri valmimist aeglustab keeruline hankemenetlus

Piiriehitus on jagatud eri lõikudeks, mida arendatakse ja ehitatakse etapiviisiliselt.

Mõned piirilõigud on valminud kiiremini, kui lepingus kokkulepitud tähtaeg ette nägi, samas kui teistes lõikudes on väljaehitus võtnud oodatust rohkem aega.

"Koostöös partneritega otsime pidevalt võimalusi protsessi kiirendamiseks. Senised tööd on kulgenud vastavalt hetke võimalustele ja tingimustele," sõnas Tikk.

Tiku sõnul on üks kõige aeganõudvamaid tegevusi piiriehituses hankemenetlus.

"Kuna tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankega, on menetlusprotsess tavapärasest pikem, mis suurendab ka piiriehituse ajakulu," ütles Tikk.

"Piiri ehitatakse tervikuna, mis tähendab, et ehitusprotsess hõlmab nii piiritaristut kui ka videoseirevõimekust. See tehniline pool on juba iseenesest keeruline. Veelgi keerukamaks muudab protsessi hankemenetlus, sest paljud hankega seotud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks ehk AK või teatud juhtudel ka riigisaladusega kaetud, ja nii on menetlus tavapärasest keerulisem ja ajamahukam. See toimub vastavalt riigihangete seadusele," rääkis Tikk.

Keskkond dikteerib piirirajatise ilme ja funktsioonid

Maismaapiiri rajamine sisaldab Tiku sõnul mitmeid erinevaid komponente, mida varieeritakse vastavalt looduslikele tingimustele.

"Maismaa piiritaristu koosneb näiteks juurdepääsuteedest, patrulltee, viivitusaed, videoseiretehnika paigalduseks vajalikest rajatistest ja muudest elementidest. Kõik need osad on vajalikud piiritaristu täielikuks toimimiseks. Kuidas ja kuhu need elemendid paigaldatakse, sõltub suures osas konkreetsetest keskkonnatingimustest, mis on igas asukohas erinevad. Näiteks soistel aladel oleme tavapärase patrulltee asemel välja töötanud pontoontee lahenduse, mis võimaldab patrullsõidukitel ka vesistes oludes liikuda," lausus Tikk.

Samuti on Tiku sõnul seal, kus viivitusaia paigaldamine ei ole otstarbekas, kasutatud teistsuguseid seirelahendusi.

"Keskkonnatingimused dikteerivadki, milline piiritaristu ja seirelahendus iga konkreetse asukoha jaoks sobib," sõnas Tikk.

Piiriprojekti eelarve on umbes 170 miljonit eurot, kuhu kaasatakse ka maksimaalne hulk välisvahendeid Euroopa Liidu fondidest. Tänaseni on tehtud kulutusi umbes 90 miljoni euro ulatuses, millest umbes 11 miljonit tuli välisvahenditest.

Idapiiri ehitus jaguneb suures plaanis kaheks põhiosaks: kagupiir, mis hõlmab maismaapiiri, ja Narva jõe piir, mis kulgeb Peipsist ülespoole. Kogu piiri käsitletakse tervikliku projektina, mida arendatakse idapiiri projekti nime all.