Rootsi suurim ajaleht Dagens Nyheter püstitas küsimuse: Kas Rootsil peaks olema oma tuumarelvaprogramm? Leht uurib, kas Põhjamaad peaksid looma ühise tuumarelvaliidu. 

Aruteludes võtavad nüüd sõna eksperdid ja erinevad vaatlejad. Rootsis elavneb arutelu tuumarelvade üle, kuna Donald Trump peatas kogu sõjalise abi Ukrainale.

USA hoiab samas oma Euroopa liitlasi niiöelda tuumavihmavarju all. Näiteks Saksamaa ei ehita seetõttu oma tuumarelvi, sest võib toetuda USA tuumakilbile. 

Samas Saksamaa järgmine kantsler Friedrich Merz kutsus hiljuti üles laiendama Prantsusmaa tuumaheidutust Euroopas. Tuumarelvade omandamise küsimus kerkis üles ka Rootsis. Tahetakse teada, kas USA tuumavihmavari ka ikka töötab?

Rootsi kaitseuuringute keskuse julgeolekuekspert Karl Sörenson vastab sellele jaatavalt. 

"Mitte kusagilt pole tulnud signaali, et NATO tuumaheidutus ei tööta nagu varem, või, et see on muutumas," rõhutas Sörenson. 

Debatt Rootsis on aga jõudnud sinnamaani, kus arutletakse Põhjamaade tuumaliidu loomise üle. Sörenson seda ideed tõsiselt ei võta. Ta tõi aga välja, et selline idee on taas kerkinud päevakorda. 

"Kui te oleksite mult küsinud Põhjamaade tuumakoostöö kohta viis aastat tagasi, oleksin seda küsimust lihtsalt ignoreerinud," ütles Sörenson. 

Rootsi poliitiline juhtkond on vaatlejatega võrreldes tagasihoidlikum. Rootsil on siiski huvitav tuumarelvade arendamise ajalugu, riik lõpetas oma tuumarelvaprogrammi 1972. aastal. Hiljem langes Rootsi teise äärmusesse ja võitles aktiivselt tuumarelvade leviku vastu. 

Soome välispoliitikainstituudi teadur Jyri Lavikainen märkis, et Euroopas on mitu riiki, mis suudaksid iseseisvalt tuumarelva luua. Tema sõnul annaks Rootsile aga eelise kunagine tuumarelvaprogramm ning seetõttu on rootslastel teiste riikide ees edumaa, vahendas Yle.