Viimase nädala jooksul on Reformierakond kritiseerinud koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tegevust valitsuses. Näiteks reedel kirjutas peaminister Kristen Michal sotsiaalmeedias, et sotsist regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani valitsusalast välja tulnud mõte täpsemalt reguleerida toidu annetamist on ülearune.

"Valitsust tehes oli kokkulepe – asjad lihtsamaks, kiiremaks, vähem bürokraatiat, kargem, kasinam riik. Iga kuu uus idee, maksudest ja uutest nõuetest, see pole tee, kuhu meil minna. Midagi peab muutuma. Aitab," ütles Michal.

Konkreetse algatuse põhjal ei ole kuigi selge, mil määral bürokraatia suureneb. Hartman ütleb, et bürokraatia peaks vähenema, samas Toidupanga sõnul niikuinii seniseid reegleid täidetud ei ole. Siiski läheb see mustrisse, kus sotsiaaldemokraatide valitsusaladelt on tulnud uusi reguleerimise ja bürokraatia suurendamise mõtteid.

Ka neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ütles Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas, et sotsiaaldemokraadid ei tee asju, mis on koalitsioonis kokku lepitud, vaid pidurdavad algatusi ja ehitavad uusi regulatsioone.

"Näiteks terviseministri ettepanek kehtestada täiendavad väljaõppenõuded küüne-ripsmetehnikutele, see on praegu ministrite laual. Olen väga selgelt teinud otsuse, et ma ei näe vajadust sellise regulatsiooni kehtestamiseks tänases olukorras. Meil ei ole probleemi, mida me sellega lahendame ja mina ilmselt ministrina jätan selle regulatsiooni kooskõlastamata," rääkis Kallas.

"Küüne- ja ripsmetehnikute väljaõppe probleemiga tegelemine on küll viimane asi, mis meile täna vajalik on. Selle peale ei ametnike töötunde ega ühegi ministri kooskõlastuse töötunde ei ole vaja raisata," rääkis Kallas.

"Küsimus on selles, kus meie prioriteedid täna on. Me võime ju deklareerida, et meie prioriteedid on majanduses, julgeolekus, aga meie tegevused peavad ka vastavalt sellele tegelikult välja paistma," rääkis Kallas.

Samas teatas Kristina Kallas neljapäevasel pressikonverentsil, et valitsus võttis vastu uue regulatsiooni, mis sunnib Eesti börsiettevõtteid vähemalt 40 protsendi ulatuses nõukogus ja juhatuses eri soost inimesi tööl hoidma. Samuti lisati regulatsioone elutähtsate teenuste osutajatele.

Lisaks kritiseeris Kristina Kallas sotsiaaldemokraate selle eest, et nad ei ole piisavalt kiiresti valitsuses oma heakskiitu andnud eelnõule, mis lubaks ettevõtjatel senisest madalama palgaga kolmandate riikide kodanikke Eestisse tööle tuua.

Samuti viitas Kallas ka ametiühingutelt teravat kriitikat saanud muutuvtundidega töölepingute seadustamisega edasiliikumise pidurdamisele.

Kallast toetas reformierakondlasest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, öeldes et bürokraatiat tuleks vähendada ja koalitsioonis kokkulepituga edasi liikuda. "Koalitsioonilepe on aluseks sellele, kuidas valitsus toimetab ja kõik kolm osapoolt peaksid seda lepet jälgima," rääkis Riisalo.

"Aga meil on tekkinud murekohad," märkis Riisalo. "Majanduse elavdamise ja bürokraatia vähendamise teemade kontekstis on otsused jäänud ootele. Ja see kindlasti hea ei ole. Nii et ma väga loodan, et ka see diskussioon ///-/// aitab mõtestada partneritel, et lepe on täitmiseks."

Sotsid on valmis arutama

Taristuminister ja sotsiaaldemokraat Vladimir Svet vastas Kallase ja Riisalo kriitikale, et sotsiaaldemokraadid on valmis erinevateks kokkulepeteks ja läbirääkimisteks. Aga suletud uste taga. "Ma arvan, et meedia vahendusel me kindlasti mingeid kokkuleppeid ei saavuta," märkis Svet.

"Kogu see põhimõte, et kui meil tekib mingi küsimus, et me ei aruta seda meedia veergudel. Me ei viska siin julgeid lauseid pressikonverentsidel, vaid istume maha, saame aru, kas on probleem. Kui probleem on, mis võib olla selle lahendus. Ja siis tuleme välja ja ütleme, mis me sellest arvame," lisas Svet.

Kallas vastas Svetile, et ministri ülesanne on siiski uusi regulatsioone mitte kergekäeliselt läbi lasta.

"Ministri lauale laekub iga päev ametnike poolt ettevalmistatud uusi regulatsioone. Ja tegelikult on koalitsioonis kokku lepitud, et minister süveneb, vaatab sellele otsa ja tema prioriteet on see, et vähendada regulatsioone, mitte kehtestada uusi regulatsioone. See on põhimõte, milles me oleme kokku leppinud," ütles Kallas.

"Me ei saa vastu tulla ka sektorist tulevatele osadele nõudmistele, sellepärast et kui ühes kohas parandada, teises kohas teed sama asjaga tegelikult asja katki," rääkis Kallas.

Majandusministri hinnangul on seis siiski töine

Reformierakondlasest majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et valitsuse sees mingisuguseid lisapingeid tekkinud ei ole. Lihtsalt sotsiaaldemokraatidel on tekkinud uusi mõtteid.

Keldo loetleb restoranides müüdavate kotlettide liha päritolu teatamist, Lasnamäele transpordiametile uue maja ehitamist ja nüüd toidu annetamisel lisadeklareerimiste kohustamist.

"Aus vastus on see, et asjad, mis me kokku leppisime, olid vastassuunalised, mis on tulnud mõnedest sotsiaaldemokraatide juhitud ministeeriumist," rääkis Keldo.

Samas ei tähenda see Keldo sõnul, et Reformierakonnal oleks plaani sotsiaaldemokraatidega koosvalitsemisest loobuda. "Me tahaks teha neid asju, mida me lubasime, mille me kõik kolmekesi kokku leppisime. On see töölepingu seaduse lihtsustamine, töötukassa kokkuhoiumeeteid, muud kokkuhoiumeetmed, lisaks sellele, mis majandamis ja tegevuskulusid puudutas. Me pigem tahaks, et me saaks nendega kõik koos ilusti edasi liikuda," rääkis Keldo.

"Lihtsalt mulle tundub, et kas siin aja möödudes on algne kokkulepe ununenud, või on lihtsalt olnud tööõnnetused. Ma ei tea. Ma ei oska ju nende ees kommenteerida neid algatusi ja ettepanekuid. Aga et mingit täiendavat pahameelt või sellist, et asi ei toimi, seda ei ole," ütles Keldo.

Kiik samuti usub koalitsiooni toimimisse

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Tanel Kiik ütles, et kuigi Reformierakond ja Eesti 200 võiksid parlamendis arvestada 52 häälega, ei oleks selline koalitsioon kuigi laiapõhjaline. Kiige sõnul nii maailmavaateliselt kui ka ühiskondliku toetuse mõttest.

"Praegusel koalitsioonil on, oleme ausad, niigi mure sellega, et kandepind ühiskonnas on langenud tulenevalt keerulistest aegadest ja rasketest valikutest. Mistahes muutused sellisel juhul veelgi vähendaksid pigem seda valitsuse toetust, mitte ei aitaks seda tõsta," rääkis Kiik.

Ka Kiik kordas parteikaaslase Sveti sõnu, et kui partneritel on muresid, tuleks neid suletud uste taga ühiselt läbi arutada. "Ma arvan, et meedia vahendusel me kindlasti mingeid kokkuleppeid ei saavuta," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on suuresti ka koalitsiooni närvilisuse taga madal reiting. "Muretsemiseks selles mõttes on kahtlemata põhjust. Mina olen alati olnud nende poliitikute hulgas, kes kuidagimoodi ei eita seda, et erakonnad jälgivad reitinguid. Erakonnad vaatavad, et mis on see tagasiside ühiskonnal valimistevahelisel ajal," märkis Kiik.

"Pigem on küsimus nüüd selles, kuidas koalitsioon suudab seda ühiskonna usaldust taastada. See koalitsioon alustas mõnevõrra suurema rahvatoetusega kui täna. Mis kahtlemata ongi veel kord mõttekoht ja järelduste tegemise koht," ütles Kiik.

Reinsalu: näib, et sotse on asutud valitsusest lahti demonteerima

Opositsiooni oleva Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et arvestades, millise reaktsiooni tekitas peaminister Michalis Hartmani ettepanek toidu annetamise reguleerimiseks, näib välisel vaatlusel, et Reformierakond on "asunud sotse valitsusest lahti demonteerima".

"Selle põhjuseks on ilmselt ponnistus teha sotsid vastutavaks valitsuse usalduse kaotuse, juhtimissegaduse ja kehvade poliitikavalikute eest. Muidugi sotsid kannavad selle eest üheselt  kaasvastutust. Ei enamat," märkis Reinsalu.

"Ma ei tea, kas praeguse tajutava aktsiooni detonaatoriks on võimetus valitsuses meretuuleparkide miljardites kokku leppida (mida peaminister peab millegipärast olulisemaks oma partei mainest) või väidetav läinud nädala paaniline koosolek Reformierakonna fraktsioonis," lisas ta.

Reinsalu sõnul on mitmed ajakirjanikud uurinud, kas Isamaa tõttaks sotside asemel Michali valitsusse ning vastus on eitav.

"Asetame asja õigesse perspektiivi. Me ei usalda praegust peaministrit ja leiame, et jätkamise asemel oleks asjakohane, kui ta ameti maha paneks. Vaatame olukorrale ausalt otsa. Reformierakonna poliitika  jätkumine valitsuses on paraku Eestile mitte lahendus, vaid probleem. Kujutada Isamaad selle poliitika pikendusena oleks suisa koomiline, Reformierakonnal pole ühtki ettekäänet, et ka tänases koalitsioonis oma poliitikat põhimõtteliselt muuta," lausus Reinsalu.

"Seega, Isamaa on alternatiiv tänasele Reformierakonna valitsusele, olgu selle abijõuks sotsid või mitte," lisas ta.