Tallinna linnavalitsus kavatseb aprilli lõpus-mai alguses USA uue saatkonnahoone detailplaneeringu vastu võtta ning seejärel selle avalikule arutelule panna. Sügisel on plaanis detailplaneering kehtestada.

"Plaan on teha ka eelarutelu, et see ei jääks väga keset suve. See sõltub muidugi, millised ettepanekud sealt tulevad ja kui kaua nende arutamine aega võtab, aga soov oleks sügisel liikuda sellega kehtestamisele," ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Lippuse sõnul on kohtutud USA saatkonna töötajate ja ajutise asjuriga ning kõige olulisem on, et USA-l on täisvalmidus uus saatkond rajada. Praeguse seisuga algab saatkonnakomplekis ehitus 2027. aastal.

Samal ajal on plaanis uueks ehitada ka kompleksi kõrval asuv Väike-Ameerika tänav.

"Sest nagunii on seal tarvilik torude vahetamine, ühe täiendava kollektori rajamine ja siis saab selle käigus ka tänavaruumi uuendada. Elanike mure on olnud, et lisandub liikluskoormust Väike-Ameerika tänavale. Aga nagu me algusest peale oleme rääkinud, siis seda tegelikult olulisel määral seal plaanis ei ole. Sealt jääb ligipääs saatkonda teenindavatele hoonetele," lausus Lippus,

Väike-Ameerika tänava uuendamise projekti veel linnal pole, küll aga on ameeriklastel soov sellesse rahaliselt panustada. ERR on varem kirjutanud, et Tallinna linnavalitsus esitas USA saatkonnale nimekirja plaanitavat saatkonnahoonet ümbritsevatest tänavatest, mille kordategemisel võib linn ameeriklaste abi oodata. 

"Jah, ameeriklastel on alati olnud soov (panustada). Kuna nad mõistavad olukorda, et saatkonnahoone rajamine sinna tähendab kohalikele elanikele avaliku ruumi kadu, siis nad tahavad panustada sellesse ning Väike-Ameerika tänava osa ongi see, millest me räägime. Aga täpsed kokkulepped leitakse planeeringumenetluse käigus," lausus Lippus.

Detailplaneeringu menetluse eel ja ajal on laekunud kohalikelt elanikelt ja Uue Maailma seltsilt palju vastuväiteid ja ettepanekuid ning suur osa neist puudutabki rohealasid ja tänavaruumi. Uue Maailma selts on otsesõnu nõudnud saatkonnahoone rajamise kompensatsiooniks rohealasid.

Lippuse sõnul on võimaluste piires kohalike nõudmisi arvestatud.

"Kuigi see suur roheala kaob, siis tegelikult kvaliteetset avalikku ruumi toome sinna juurde. Teine projekt, mille osas on arhitektuurivõistlus juba läbi viidud ning eelarvestrateegia plaanis on see järgmisel aastal ka projekteerimises, on Koidu tänav," lausus ta.

Arhitektuurivõistlust ei tule

Saatkonna peasissekäik hakkab asuma Suur-Ameerika ja Toom-Kuninga tänava nurgal. Lippuse sõnul on see loogiline asupaik, sest seal on tulevikus ligipääs ühistranspordile parem, kui arvestada, et tulevikus hakkab Suur-Ameerika tänaval sõitma tramm.

Samas on paar asja, mis turvakaalutlustel ära jäävad. Nimelt oli linn mõni aeg tagasi üsna veendunud, et saatkonnakompleksi ja superministeeriumi vahelt peaks läbi pääsema ning seal peaks olema väike tänav, niinimetatud Virmalise tänava pikendus. Nüüdseks on selge, et turvakaalutlustel seda ei tule. Sellele läbipääsule ei olnud vastu ainult ameeriklased, vaid ka superministeerium.

"Läbirääkimiste tulemusel seda tänavat tõesti sinna ei ole plaanis," nentis Lippus.

Teiseks oli linn huvitatud, et saatkonnale korraldataks arhitektuurikonkurss, kuid ka see jääb julgeolekukaalutlustel ära.

"Sellisel viisil, nagu me muidu oleme harjunud Eestis avalikke hooneid rajama, siis siin me sedasama loogikat päris ei kasuta," lausus Lippus.

Arhitektuurse lahenduse peaks saatkonnale koostama USA ettevõte Mark Cavagnero Associates Architects.

Lippuse sõnul on tulevast saatkonda ümbritsev linnaruum linna jaoks väga oluline ja praegu võib öelda, et läbirääkimistega ollakse jõudnud ameeriklastega heade kokkulepeteni.

"Me oleme ka nii-öelda sillutanud teed saatkonna ja kohaliku kogukonna vahel, et saatkond saaks rääkida neist turvakaalutlustest, et miks neil mõnda ettepanekut ei ole lihtsalt võimalik arvestada. Et mitte ainult meie ei vahenda neid sõnumeid, vaid et tekiks ka saatkonna ja kohaliku kogukonna vahel – ma ei tea, kas seda saab nimetada ühiseks arusaamaks, seda ei pruugi see olla –, aga vähemalt teadlikkus üksteise argumentidest," lausus Lippus.

Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada ka veel avalikul arutelul. "Kui ka seal tekivad vastuväited, siis me menetleme seda tempokalt, et sügisel igal juhul peaks detailplaneering kehtestamiseni jõudma," ütles Lippus.

Detailplaneeringu järgi kerkib krundile kahe maa-aluse ja kuni üheksa maapealse korrusega peahoone ning seitse väiksemat hoonet, mis asuvad peahoone ümber. Peahoone maksimaalne kõrgus võib olla 45 meetrit, mis tähendab, et hoone tuleb madalam kui superministeeriumi kaks torni.

2016. aastal andis USA valitsus volitused Eesti valitsusele, kes tegi kindlaks uue
saatkonna võimalikud asukohad Tallinnas. Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika vahel asuvat maaüksust hindasid ameeriklased kõige kõrgemalt ning see valiti saatkonna asukohaks. 2020. aastal sõlmisid USA ja Eesti valitsus kinnistu ostumüügilepingu.

Krunt kuulus Tallinnale, kes võõrandas selle 2020. aasta suvel riigile.

2023. aasta juunis sõlmiti USA saatkonna ja välisministeeriumi vahel leping, millega USA ostis Tallinnas superministeeriumi hoone taga asuva krundi. Mis hinna eest USA krundi ostis, suursaatkond ei täpsustanud. 2020. aastal hinnati krundi väärtuseks kuus miljonit eurot.

USA saatkond on varem ERR-ile öelnud, et uus saatkond peaks valmima aastal 2030.