Mitmete alade soostamise plaan pannakse praegu pausile, et otsustada, kas ja kuidas sellega edasi liigutakse, lausus Sutt.

"Igasuguse loodusega suhtlemise juures on (oluline) see, et me saavutaksime mitmekesisuse ja elurikkuse. Ja loomulikult on samamoodi oluline, et me suudame seda eesmärki selgitada ka kohalikule kogukonnale ja suudame selgitada ka avalikkusele. Ma korra arutasin (kliima)ministeeriumis meeskonnaga ja praegu on plaan see, et võtame korraks aja maha ja vaatame need tegevused üle," ütles Sutt.

Näiteks suures osas Pärnumaal asuval Kikepera looduskaitsealal on riigil plaan 3100 hektaril hakata kraave sulgema ning ala soostada. Nii kohalikud elanikud kui Saarde vald on plaanile pigem vastu. Kohalikud on mures nii teede läbitavuse kui ka piirkonna üleujutusohu suurenemise pärast ja vald ei aktsepteeri hinnanguliselt ligi miljoni tihumeetri puidu uputamist.

"Kohaliku kogukonnaga on selle Pärnumaa näite puhul ka kontakt ilusti olemas. Käime ja küsime veel üle, et kus ja mida on vaja täpsemalt selgitada. Ja siis me saame juba otsustada, et kuidas me edasi liigume. See tundub praegu selline mõistlik tee edasi," lausus Sutt.

Sutt ütles, et seda ei saa praegu öelda, mis Kikepera projektist saab. "Sellepärast see aja mahavõtmine ongi, et me saaks korra otsa vaadata, et ma saaks ka ise selge ülevaate ja siis saab juba teha järgmised otsused," lausus minister.

Kikepera projekt pole ainus soode või märgade metsaelupaikade taastamise plaan. Kliimaiministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna valdkonnajuht Mart Kiis ütles ERR-ile, et EL-i struktuurivahenditest taastatakse aastatel 2021 kuni 2029 märgasid metsi, soid ja jõgesid kokku 9400 hektaril ning selleks on eraldatud Euroopa poolt 13,8 miljonit. Praeguseks on sellest välja makstud pea üks miljon eurot.

Lisaks kasutatakse Horizon 2000 Waterlands  projektist märgade metsade taastamiseks 1,1 miljonit eurot, Life AdaptEst-st 3,4 miljonit ja  Life Loodusrikas Eesti kaks miljonit eurot. Needki 6,6 miljonit eurot on Euroopa vahendid, ütles Kiis, lisades, et enamik rahast selleks otstarbeks tulebki välisvahenditest, Eesti riigi raha kasutatakse vaid kohustusliku kaasfinantseeringu jaoks ning et seegi raha tuleb RMK eelarvest.

Suti sõnul ongi paljude projektide tõttu vaja tervikvaadet. "Et meil oleks tervikvaade, tervikarusaam ja et me siis liiguksime targas ja mõistlikus tempos, et oleks asjad selged ja et oleks ka selgelt kommunikeeritud," ütles ta.

Kui ministeeriumis nõupidamised peetud ja kohalikega suheldud, saab otsustada, millega täpselt ja millises järjekorras soostamisega edasi minnakse, lausus Sutt.

"Täna ma lihtsalt tahan seda, et, et võtame korra aja maha. Räägime asjad läbi ja liigume niimoodi edasi, mis on hea kogukonnale ja on hea loodusele. Ma arvan, see kõik on võimalik," märkis minister.

Kiis: sellist vastuseisu nagu Saarde vallaga pole varem olnud

Kiis märkis, et nende 20 aasta pikkused kogemused näitavad, et Pärnumaal kerkinud kohalike hirmud on põhjendamatud.

"Kui avasoode taastamisel tõepoolest maastikuilme muutub, avardub, siis soometsade taastamisel metsade hukkumist täheldatud ei ole – küll toob viimane protsess kaasa metsailme muutumise – soometsad on loomult hõredamad. Ka tuleb rõhutada, et muutused maastikus, mis taastamishetkel tunduvad pealtvaatajale vägagi järsud, mahenevad järgnevate aastatega, loodus taastub," lausus Kiis.

Ka aastatel 2015 kuni 2021 viidi läbi projekt soode taastamise projekt, eesmärgiks ennistada eri kaitsealadel soode kuivenduseelne olukord. Taastamisalad katsid ligikaudu 7500 hektarit soid. Kõik alad olid riigimaad ja asusid looduskaitsealadel.

Kikepera looduskaitseala kohta märkis Kiis, et seal on alates 2015. aastast soid taastatud juba enam kui 1900 hektaril ning et need alad paiknevad praegu taastatavate alade naabruses.

"Saame öelda, et teede seisund tehtud tööde järel halvenenud ei ole ja see pole tõenäoline ka käimasoleva märgade metsade projekti elluviimisel. Puude kuivamine on olnud seniste tööde järel piiratud ulatusega. Kõik riskid on hinnatud põhjaliku modelleerimise alusel ning viidud miinimumini. Üleujutusi ei ole põhjust samuti karta. Kui Kikepera looduskaitseala tänase metsade taastamise projektiga alustati, ei osanud kohalik kogukond välja tuua mitte ühtegi näidet, kuidas juba tehtud tööd oleks nende eluolu kuidagi negatiivselt mõjutanud," rääkis Kiis.

Kiis lisas, et riigimaadel on soode ja soometsade taastamisega tegeldud juba üle 15 aasta ning kõikides Eesti maakondades ja taolist vastuseisu kui nüüd Pärnumaal, pole varem kohatud.

"Taoline vastuseis on kujunenud ainult Saarde valla esindajatega, teiste kogukondadega on alati saadud kokkuleppele ja mitmetel juhtudel ka kohalikele oluliste kraavide sulgemisest loobutud. Oleme alati valmis kompromissideks, et leida piirkonnale parim lahendus," ütles Kiis.

Praeguseks on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi. Eestis on aegade jooksul kuivendatud ligi üks kolmandik kogu metsamaast ehk ligi 750 000 hektarit metsamaad, öeldi kliimaministeeriumist. Veerežiimi taastamistöid on seni läbi viidud ligi 0,5 protsendil ja kavas on veerežiimi taastada veel 1,5 protsendil kuivendatud metsamaast.