Juba mõnda aega on selge, et Venemaaga seoses oleme lahkunud keerulistest aegadest ja sisenenud ohtlikesse aegadesse, sest samaaegselt vallutussõjaga Ukrainas viib Venemaa oma sõjaväes läbi reforme ning idanaabri sõjaline jõud on vaatamata kaotustele Ukrainas suurenenud, lausus Merilo.

"Kui kaua (Venemaa) majandus seda suudab ülal pidada, hetkel me ei tea. Aga lähitulevikus (sõjaline) oht pigem kasvab," ütles kaitseväe juhataja.

Soome meedia teatas hiljuti, et Soome piiri ääres toimub Venemaa üksuste liikumine. Merilo sõnul on venelased avalikult välja öelnud, et nad viivad läbi sõjalist reformi, mille eesmärk on üksused suuremaks muuta ja kasvatada oma sõjalist kohalolu NATO piiride ääres. "Täna me teame, et seal viiakse läbi lühiajalist õpet, väga pealiskaudset nendele üksustele, mida viiakse kiiresti Ukrainasse," ütles ta.

Eesti piiri ääres pole praegu sellist tegevust märgata olnud, lisas Merilo.

"Hetkel mingeid kogunemisi või koondumisi näha ei ole. Me teame, et väljareklaamitud õppus Zapad sel aastal toimub ja eks mingi hetk hakkavad (Vene) üksused liikuma ka selle õppuse raames. Aga täna meie piiride ääres on pigem tavapärane seis 2022. aasta teisest poolest, kus enamik üksusi viidi ära Ukrainasse. Meie piiride lähedal sellist tegevust näha ei ole. Mis ei tähenda, et kui sõda Ukrainas peaks minema pausile, et Venemaa ei suudaks oma vägesid kiiresti ümber paigutada – kindlasti suudab, ja teeb seda. Aga täna on meil piiride ääres rahulik," lausus Merilo.

Juhtum tanker Jaguariga ei tõstnud Merilol isegi pulssi

Hiljuti palju tähelepanu pälvinud juhtum Vene varilaevastiku tankeriga Jaguar, mis ei allunud Eesti mereväe korraldustele kontrolli teostamiseks ning mille kaitseks saatis Venemaa välja Su-35 hävitajad, ei olnud seda tähelepanu väärt, vaid oli kaitseväe jaoks rutiinne tegevus, lausus Merilo.

"Mina ei nimetaks seda intsidendiks. /.../ Me tegime ära oma protseduurid, kaasaarvatud nõude (laevale) siseneda kontrolliks meie vetesse. Seda nõuet ignoreeriti. Me ei olnud ligilähedalgi selle, et siseneda jõuga laeva, sest mingit ohtu meie kriitilisele taristule see ei kujutanud ega ka Eesti riigile," märkis Merilo.

"Kaitseväe juhataja seisukohast see ei tõstnud isegi pulssi, kui päris ausalt öelda. Kõik oli rutiinne tegevus," lisas ta.

Merilo sõnul oli see samas esimene kord, kui Venemaa varilaevastiku kaitseks hävitajad välja saatis ja see peaks näitama kogu maailmale, kui oluline sissetulek varilaevastiku tegutsemine Venemaa jaoks on ning mida ollakse selle kaitsmiseks valmis tegema.

"Nad tegid selle sammu ära, tõenäoliselt selleks, et veenda oma kodumaist auditooriumit, et nad on endiselt tugevad ja võimelised end kaitsma. Kui nad üritasid meid hirmutada, siis noh – ei toiminud, ei hirmutanud nad kedagi, ei meid ega (kedagi) NATO-s," ütles ta.

Merilo sõnul näitab Venemaa ärevust ka see, et Venemaa Balti laevastik alustas Läänemerel õppusi.

"Venemaa teab, et tema üks suurimaid haavatavusi on varilaevastikul põhinev rahavoog, mis saab alguse Ust-Luga sadamas. Eks ta peab tegema õppusi, et demonstreerida jõudu ja kaitsma oma kriitilist taristut, mis on rahavoogude tagamiseks vajalik. Samas on see õppus planeeritud, pole uus ega ootamatu. Me vaatame rahulikult, mida nad harjutavad, kuidas nad harjutavad," lausus Merilo.

"Eesti kaitsetööstuse potentsiaal on väga kõrge"

Eesti enda areneva kaitsetööstuse kohta märkis Merilo, et tema hinnangul on tegu Eesti jaoks väga vajaliku valdkonnaga ning Eesti riik peaks võimalusel eelistama oma kaitsetööstuse toodangut.

"Ma usun, et Eesti kaitsetööstuse potentsiaal on väga kõrge ja ma arvan, et meil on ka innovaatilisi lahendusi, mida kellelgi teisel ei pruugi olla. Ka õppusel Siil tegime koostööd erinevate kaitsetööstuse ettevõtetega, testisime väga palju asju. Mina usun Eesti kaitsetööstusesse, pigem peaks vaatama nüüd, kuidas me ikkagi loome ka riigihangetel mõned eelistingimused Eesti kaitsetööstusele, nagu teised Euroopa riigid teevad oma kaitsetööstustele," lausus Merilo.

Eesti kaitseväe võimete kohta lausus Merilo, et kaitsevägi on valmis lahinguid pidama, probleem näiteks vastasseisus Venemaaga on arvuline alakaal. "Me peame tehnoloogilise võimekusega tõstma oma surmavuse taset tänaselt tasemelt kõrgemale," ütles ta.

Kaitseväe võimete arendamise kohta märkis Merilo, et endiselt on vaja valmis ehitada mitmekihiline efektiivne õhukaitse ja ehitada üles surmav, mõjus täppissüvalöökide võime.

"See on see, millega me suudame Venemaad veenda, et rünnak meie vastu kukub haledalt läbi," lausus kaitseväe juhataja.