Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas sel nädalal otsuse, mille alusel viiakse Eesti Postis läbi erikontroll, mille eesmärk on hinnata, kuidas ettevõtte juhtorganid – nii juhatus kui ka nõukogu – on viimastel aastatel oma otsustega mõjutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu.

Kuldma sõnul on erikontroll riigi kui omaniku õigus, kuid tema teada pole Eesti Postis suuri rikkumisi ette tulnud.

"Ja kui minister (Terras) soovib kasutada erikontrolli selleks, et aru saada ärist ja ka hinnata juhtimiskvaliteeti, siis see on tema valik. Nüüd küsimus oli, et kuidas ma isiklikult hindan (ettevõtte toimimist) – ma olen olnud neli aastat ettevõttega seotud ja ma võin oma seisukohast öelda, et ettevõtte juhtimine on jooksvalt läinud paremaks ja kui me vaatame ka majandustulemusi, turuosa kasvu, siis need otsused, mis on tehtud, on ettevõtet toetanud," lausus Kuldma.

Küsimusele, mida erikontroll leida võib, vastas Kuldma, et kindlasti leitakse väiksemaid, võib-olla ka suuremaid möödavaatamisi.

"Möödavaatamisi ütleme sellistest protsessidest, formaalsustest võib-olla ka. Näiteks kuskil on mingisugune paber puudu, võib-olla mõni kasumiarvestus ja selle põhimõtted ei vastanud ootustele ja nii edasi. Aga suuremaid rikkumisi minu isiklikul teadmisel ettevõttes juhtunud ei ole ja ei ole ka kindlasti olnud mingisugust tahtlust. Ehk kui vaadata suurettevõtteid ja ka riigiettevõtteid, siis ma julgen küll öelda, käsi südamel, et Omnivat on juhitud päris heal tasemel," lausus ta.

Erikontrolli tegemine läheb eeldatavalt maksma pool miljonit eurot. Kuldma sõnul tuleb see raha Eesti Posti eelarvest ja see muudab omakorda keerulisemaks omaniku poolt oodatava kasumlikkuse saavutamise.

Küsimusele, mida tema hinnangul minister Terras erikontrolliga otsib, vastas Kuldma, et kuivõrd Terras on tema jaoks uues vastutusalas, siis on arusaadav, et ta tahab olla kindel, et tema valitsemisalas olev ettevõte on hästi juhitud ja ei tuleks üllatusi.

Tulevikus võiks ka kirjad liikuda postiautomaatidesse

Kui 25 aastat tagasi liikus Eesti Posti võrgus üle 50 miljoni postisaadetise, siis praegu praegu saadavad eestimaalased postivõrgu kaudu kirja alla miljoni korra aastas, märkis Kuldma, lisades, et ainuüksi viimase aastaga on kirjade arv vähenenud 30 protsenti. Samal ajal on Eesti Post otsustanud ehitada välja kodulähedaste pakiautomaatide võrgu ning tulevikus võikski ka kirjad kohale jõuda postiautomaadi kaudu.

"Loomulikult me ei tee seda muudatust jõuga, aga läbi inimeste kasutusharjumuste muutuse. Ma näen, et tulevikus võiksid tõesti ka kirjad hakata liikuma suures osas läbi pakiautomaatide, kus sa saad selle kohta teavituse, et sul on seal midagi, et tasub minna vaatama," lausus Kuldma.

Selleks on vaja teha muudatused postiseadusesse ja need muudatused ootavad riigikokku saatmist juba mitu aastat, lisas ta. "Teine pool sellest on see, kui kiiresti me jõuame kodulähedaste pakiautomaatidega inimesteni. Praegune investeerimisplaan on viis aastat," ütles Kuldma.

Samas jääks kehtima praegune põhimõte, et kui inimene elab postkontorist või tulevikus postiautomaadist kaugemal kui viis kilomeetrit, tagatakse talle kodune postiteenus, lisas ta. "Tulevikus oleks võimalik seda universaalset postiteenust ka nii-öelda sihitada, et tingimata ei ole riigi standard vajalik, et kõigini jõuab kiri postkasti, vaid et kiri võib postkasti jõuda ainult juhul, kui see on näiteks tähitud või kui tegu on erivajadusega inimesega," lausus Kuldma.

Samuti võiks minna muutmisele kohustus, kui tihti peab kirju kohale toimetama, näiteks võiks see olla kaks kuni kolm korda nädalas. "Me oleme oma ettepanekud riigile teinud, aga lõplik otsus on ikkagi omaniku käes. Kui meil on vaja sõita kas viis korda nädalas või kaks korda nädalas, sealt tuleb ikkagi päris korralik kulude kokkuhoid, me võime rääkida mingite teenuste puhul kuni poole mahu kokkuhoiust," nentis Kuldma.

Eesmärk on endiselt kasumisse jõudmine

Kuldma on lubanud viia Eesti Posti aasta lõpuks kasumisse. Poliitikud, nii eelmine regionaalminister Piret Hartman kui ka Terras, on öelnud, et ettevõte on plaanis erastada.

Kuldma hinnangul on Eesti Post olnud seni natuke aeglane turumuutustega kaasa minemisel, ja osa sellest lasub ka omanikul ehk riigil, kes on jätnud postiseaduse muudatused venima.

Kulude vähendamisega on juba mõnda aega tegeldud.

"Me oleme vähendanud juba kontoritöötajate arvu 20 protsenti. Me vaatame üle posti- ja jaotusvõrgu, et see vastaks tänastele vajadustele. See tähendab, et me vaatame üle, kus on kirjakastid, kus on postkontorid, kus on jaotuskeskused. Viime näiteks kokku postkontorid ja jaotuskeskused. Ja kui tundub, et see kuidagi võiks teenuse kvaliteeti vähendada, siis sisu on tegelikult vastupidine. See võimaldab meil tulevikus postkontorites hakata pakkuma teenuseid: ka suuremahulised kaubad – näiteks miks mitte postkontorist külmkapp kätte saada," rääkis Kuldma.

Tulude kasvatamiseks vaadatakse eelkõige rahvusvahelise pakiäri poole. Juba praegu tuleb ligi kolmandik Eesti Posti käibest rahvusvahelisest pakiärist.

"Ehk siis sel aastal ikkagi vaadatakse kulude kärpimist ja siis pikas vaates on pigem see tulude kasvatus. Tootearendus, uutele turgudele minek. Need on pikad protsessid, mis võtavad päris mitu aastat aega, et sealt tuleks arvestatav mõju," lausus Kuldma.