Määrus jõustub neljapäeval ning kaitseministeeriumi juhtimise võtab ajutiselt üle siseminister Vladislav Kondratovicius.

Leedu peaminister Inga Ruginiene teatas varem, et plaanib usalduse kaotuse tõttu teha ettepaneku kaitseminister ametist vabastada.

Kaitseminister Sakaliene teatas aga omalt poolt, et on juba saatnud presidendile lahkumisavalduse. Poliitiku sõnul ei näinud ta enam mingit lootust koostööks praeguse valitsusjuhiga. Sakaliene rõhutas, et tal ja peaministril on fundamentaalselt erinev arusaam sellest, kuidas tugevdada kaitset.

Peaminister Ruginiene ütles, et arutas kolmapäeval president Gitanas Nausedaga mitut võimalikku kandidaati ametist lahkuva ministri asemele, kuid ei nimetanud neid. Ta lisas, et ootab uuelt ministrilt laitmatut mainet, tugevat pühendumust kaitse-eelarve ja riikliku julgeoleku kaitsmisel ning tugevaid juhiomadusi.

"Praegu on kaitseministeeriumis eriti tähtsad tugevad juhtimisoskused, et töötajad tunneksid end turvaliselt ja lugupeetuna ning saaksid oma ülesandeid nõuetekohaselt täita," märkis Ruginiene.

Peaminister lubas ka jätkata tööd selle nimel, et "kaitse-eelarve säiliks ja jätkaks kasvamist".

Ruginiene ütles varem sel nädalal, et tema usaldus Sakaliene vastu sai löögi pärast läinud nädalal kaitseministeeriumis toimunud järgmise aasta eelarveprojekti mitteametlikku tutvustust analüütikutele ja arvamusliidritele. Viimased väitsid hiljem avalikult, et valitsus ei kavatse täita oma lubadust eraldada kaitsele viis protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Hiljem avalikkusele esitatud 2026. aasta riigieelarve eelnõus on aga kaitsele ette nähtud 4,79 miljardit eurot ehk 5,38 protsenti SKP-st.

Kolmapäeval süüdistas Ruginiene Sakalienet valetamises ja "täielikus soovimatuses" koostööd teha.

"Kui peaminister esitab küsimusi – alates hangetest ja kulutustest kuni muude küsimusteni –, peab ministeerium vastama. Kui see ei vasta ega tee koostööd, ei kujuta ma ette, kuidas saame meeskonnana edasi töötada. See ei ole meeskonnatöö," sõnas Ruginiene.

Peaminister ütles ka, et ministri tuleviku üle otsustades hindas ta Sakaliene tegevust ministeeriumi juhina.

Viimastel päevadel on meedias ilmunud teateid, milles viidatakse anonüümsetele endistele kaitsesüsteemi töötajatele, kes väidavad, et minister kohtles alluvaid halvasti.

Siiski ütles Ruginiene, et otsus Sakaliene ametist vabastada oli juba mõnda aega küpsenud. Ta lisas, et sai ministeeriumi olukorrast rohkem teada alles pärast ametisse astumist kuu aega tagasi.

"Viimaste nädalate sündmused olid tõesti viimane piisk karikasse. Nii et see otsus ministri ametist vabastada tuli varem, kuid oli võib-olla vältimatu," lausus peaminister.

Ruginiene ütles, et loodab uue kaitseministri ametisse astumist "väga varsti" ja tunnistas, et Sakalienele asendaja leidmine on talle praegu olulisem kui uue kultuuriministri ametisse nimetamine Ignas Adomaviciuse (Nemunase Koit) asemele, kes astus kultuuriringkondade protesti tõttu oktoobri algu vaid nädal pärast ametisse astumist tagasi.

Kui Sakaliene ametist vabastatakse, on Ruginiene valitsuskabineti esimese kuu jooksul vahetunud kaks ministrit.

Peaministri sõnul on see normaalne ja ta rõhutas, et lubas juba enne oma valitsuskabineti ametisse nimetamist avalikult jälgida ministrite tegevust aja jooksul.

"Ma ootan igalt ministrilt vastutustundlikku ja ausat tööd ning kui seda ei juhtu, olen võimeline tegema ka kõige valusamaid otsuseid," lausus Ruginiene. "Mul on kahju, et pidin selle otsuse Sakaliene osas tegema. See on minu kui peaministri jaoks raske hetk, kuid mu lubadus on täidetud."

"Ministrid peavad töötama vastutustundlikult ja olema pühendunud oma valdkonnale. Ma nõuan seda," lisas ta.

Selle nädala alguses teatas Ruginiene oma otsusest võtta kaitseministeeriumilt kaitsetööstuse järelevalve, öeldes, et tal on mure Sakaliene sidemete pärast selle sektoriga.

Kolmapäeval ütles peaminister, et rahandusministeerium võtab kaitsetööstuspoliitika juhtimise üle ja moodustab töörühma, kuhu kuuluvad mitme ministeeriumi, sealhulgas kaitseministeeriumi esindajad.

"Ma tahan, et selle teema otsuseid ei langetaks üks inimene, vaid laiem ring. See tagaks läbipaistvuse, objektiivsuse ja aruandekohustuse," sõnas Ruginiene.