President Donald Trump ütles teisipäeval, et kaalub teise lennukikandja saatmist Lähis-Itta, et valmistuda sõjaliseks tegevuseks, kui läbirääkimised Iraaniga ebaõnnestuvad. Käsk laeva saatmiseks võidakse anda lähiajal, teatas WSJ teemaga kursis olevatele anonüümsetele allikatele viidates.

Lehega rääkinud ametnikud rõhutasid siiski, et Trump pole veel käsku teise lennukikandja lähetamiseks andnud ja plaanid võivad muutuda. Teine lennukikandja, mille nime ei ole veel avaldatud, liituks juba piirkonnas asuva USS Abraham Lincolniga.

Üks ametnikest ütles, et Pentagon valmistab lennukikandja saatmiseks piirkonda kahe nädala pärast ning tõenäoliselt kaalutakse USA idarannikul asuvat USS George H.W. Bushi, mis osaleb praegu Virginia lähedal toimuvatel õppustel ja selle saatmise otsus võib õppused varem lõpetada.

Lennukikandjalt saavad startida ja sellel maanduda ründe-, elektroonilise võitluse ja luurelennukid, sealhulgas varglennuk F-35 Lightning. Wall Street Journal märkis, et Iraani ründamiseks kasutataks tõenäoliselt varglennukeid, näiteks hävituslennukeid F-35 või F-22 Raptor ning pommitajaid B-2 Spirit.

Trump kohtus kolmapäeval Valges Majas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, et arutada Iraani-teemalisi läbirääkimisi. Ametnike sõnul pole Iraaniga peetavate läbirääkimiste võimaliku teise vooru üksikasju veel paika pandud.

Trump ütles pärast kohtumist sotsiaalmeedia postituses, et eelistab Iraaniga kokkuleppe sõlmimist.

"Ma nõudsin, et läbirääkimised Iraaniga jätkuksid, et näha, kas kokkulepet on võimalik sõlmida või mitte. Kui see on võimalik, andsin peaministrile teada, et see on eelistus. Kui see pole võimalik, peame lihtsalt vaatama, mis edasi saab," ütles Trump.

USA on viimastel nädalatel oma tulejõudu piirkonnas oluliselt suurendanud, saates Lõuna-Hiina merelt Pärsia lahe piirkonda lennukikandja USS Abraham Lincoln, samuti täiendavaid sõjalaevu, õhutõrjet ja hävituslennukite eskadrille.

Kahe USA lennukikandja paigutamine Lähis-Itta toimuks esimest korda pärast peaaegu aasta möödumist sellest, kui regioonis olid korraga USS Harry S. Truman ja USS Carl Vinson, et võidelda Jeemenis tegutsevate huthi mässuliste vastu 2025. aasta märtsis.

USA merevägi keeldus lennukikandja liikumise kohta kommentaare andmast viidates operatiivjulgeoleku kaalutlustele. Valge Maja ja Pentagoni pressiesindajad ei vastanud kohe WSJ kommentaaritaotlustele.

Pärast seda, kui Trump loobus jaanuari keskel Iraani ründamisest kättemaksuks islamirežiimivastaste meeleavaldajate jõhkra mahasurumise eest, on ta palunud sõjaväelt esitada võimalike tegevuste variandid, märkis The Wall Street Journal. Leht tõi esile Trumpi reedel öeldud sõnad, milles ta viitas Venezuelas korraldatud aktsiooni ettevalmistamise ajale ning rõhutas, et tal on Iraaniga tegelemiseks aega küll.