Kuidas tõestab kaasaaegne ajakirjanik hüpoteesi? Ikka uurides ja küsitledes. Suure hulga inimesteni jõudmist lihtsustab kenasti Facebook. Palusin Kadrioru, Telliskivi, Mustamäe ja Kalamaja elanikel kogemusi jagada: kuidas siis mardipäeva tähistamisega on? Kas importpüha halloween on juba koduseid Marte ja Kadrisid seljatamas?

"Mardipäeva hääbumise taga ongi justnimelt inimeste endi avatus või siis antud juhul suletus Marte/Kadrisid sisse lasta," arvab Eestist Ameerikasse kolinud ema. Selgub, et tallinlasi üldiselt fonolukud küll ei heiduta. Kes tahab ja on traditsioonidele avatud, saab korralikult sanditatud, lihtsalt lisanduvad tänapäevased soovid ja nipid. "Arvan, et tänapäeval tuleb sanditamine pigem väikse lapsevanemate poolse suunamisega," märgib Kalamaja elanik Marge Lepikult.

Nii saabki vanemate abiga marditamise trajektoor maha märgitud. Koolis õpitud mõistatusi lastakse käiku enda maja trepikoja tuttavate juures, nii tehakse näiteks Kadriorus. Nõmme kanti sõidetakse kohale ka kaugemalt, ikka selleks, et tuttavatele õnne tuua ja tänapäeval sobimatu karjaõnne asemel häid hindeid soovida. Aga miks mitte panna vigurmõistatustega proovile ka äride ja asutuste omanikke? Kalamaja elanik meenutab, et Salme kultuurikeskusest on lapsed tulnud tagasi kahetiste kogemustega.

"Ühed andsid kommi, mingi seltskond aga pistis kotti voldikuid, kus oli juttu alaealiste õigusrikkumistest, hulkumisest ja muust säärasest - see kraam oli ilmselt siis mardisantide vanematele mõeldud, et nad oma lapsi sellise hirmsa "ümberhulkumise ja kerjamise" teele ei laseks," arutleb usina mardisanditaja ema, kes utsitab kodust lahkuvat mardiperekonda ikka laule ja viguriga küsimusi pähe õppima. Et ei läheks niisama kommiküsimiseks.

Linnamardid võiks julgeda ka restoranide ja äride ustele koputada - teinekord vajavad lõbustust poodnikudki. Foto: Mariliis Randveer

Positiivseid kogemusi on tulnud ka restoranidest. Kalamaja elanik Mariliis Randveer läks mõne aasta eest lastega jooksul kaasas, tänaval oli sanditajaid näha palju. "Enamasti käis meie punt tuttavate uksekella laskmas, aga mõnes kohas lausa hüüti aknast, et toredad sandid, tulge meile ka! Kui sandijooksmine on kenasti läbi mõeldud ja eeskava selge, siis on ka saak sellele vastav," meenutab Randveer ja jagab ERR.ee-ga ka pilti, kui Marte restoranis Diip meeleoluka kava järel jäätisega kostitati.

"Aastatega on selgeks saanud, et eeskava peab olema lühike ja lööv, muidu pererahvas tüdineb ära ja endal hakkab soojas toas palav. Ja kui head soovides herneid maha visata, piisab paarist hernest, kellelegi ei meeldi peotäit herneid maast koristada," lisab ta muiates.

Meenutame vanu kombeid. Helilõigus räägib vabaõhumuuseumi Sepa talu perenaine Reet ERR-ile, kuidas saja ja paarisaja aasta eest mardisanditamine käis. Milleks tuli siis mardipere liikmeks võtta hambaarst, karutaltsutaja ja mustlaseit? Mida mardid kokku kogutud kraamiga peale hakkasid?

Aga Kunderi tänavale pole juba kolm aastat keegi viljaõnne toonud. "Võib-olla peaks ka linnaosa Facebooki gruppides postituse tegema nende aadressidega, kes Marte sisse lasevad," arutleb tänava elanik. Kusjuures, Kalamajas on nõnda juba tehtud ka ja nn sandisõbralikud majad rivistati Facebookis üles.

Mustamäelased jagavad aga mardijooksu juttude vahele ka skeptilisemaid mõtteid. "Ei luba oma lapsel minna. Mine tea kelle ukse taha satub. Aga kui keegi ukse taha tuleb, siis ukse avan ikka- lastel tore," kostub arvamus. Trepikojas julgustuseks ootavad lapsevanemad tõdevad kurbusega sedagi, et paljud uksed jäävad siiski suletuks.

"Harisin möödunud aastal Mardikesi. Küsisin laulu või tantsu, vaadati möh-näoga otsa. Näitasin kuhjas kommikaussi ja ütsin, et aga kellele ma need siis annan, kui te ühtegi laulu-tantsu ei tea?" 

Tihtipeale jääb marditamine hoopis kooli, kus korralik trall ära peetakse ja seega ei olegi vaja enam pimedatel tänavatel või kumisevas trepikojas seigelda. Või siis mitte: "Koolides räägitakse nüüd küll sellest põgusalt kui rahvapärimusest vms, aga mardi/kadri laule, traditsioonilisi mõistatusi, luuletusi või muud taolist tuleb kodus ise interneti avarustest otsida ja seletada lastele et sellest ei piisa, kui lähete ainult mardilauluga ja kaks vanasõna ja juba kotisuu lahti," leiab mustamäelane Anu Kopti.

"Meil Lasnamäel on küll käidud," kirjutab Valli Kink. Nii tema kui ka teised meenutavad, et teinekord tuleb sanditajatele meelde tuletada, et lihtsalt kostüümi eest kommi ei jagata - vähemalt mõistatust võiks ju küll osata või tulla kadripäeval parema eeskavaga tagasi.

"Harisin möödunud aastal Mardikesi. Küsisin laulu või tantsu, vaadati möh-näoga otsa. Näitasin kuhjas kommikaussi ja ütsin, et aga kellele ma need siis annan, kui te ühtegi laulu-tantsu ei tea. Seejärel üks, ilmselgelt vene perekonnast tüdruk, laulis suhteliselt tugeva aktsendiga "Laske sisse mardisandid". Laulis ära ka need salmid, mida ma ise ei mäletanud!

Ütles, et olla koolis kästud õppida. Teistele hakkas ka meenuma, et koolis laulu-tantsu tehtud ja siis läks koridoris mölluks - kõik näitasid mida oskasid ja ma polnud kommidega kade! Hea meel oli, et nad lahti muukisin," märgib Kink, kes julgustab pererahvast marte kaasa aitama, et julgust juurde anda ja pärimuskultuuri jätkata. Mõnel pool teatakse lause öelda, et eeskavat on alla käinud...

ERR.ee aitab hädast välja! Siin on kuus nipiga küsimust, mida Sepa talu perenaine ajakirjanikule jagas. Helilõikudes ütleb Reet pärast küsimust ka õige vastuse.

Aga halloweenitajad? Neid liigub ka, tõdevad linlased. On Kalamajas, on Lasnamäel, on Kadriorus. Linlaste seas on põhimõttest kinni hoidjad, kes arvavad, et halloween'i kui lihtsalt kommide väljapommimise traditsiooni Eestis toetama ei peaks ja lapsed peaks uuesti ukse taga laulma mardilaupäeval. Ja on ka neid, kes lastel halloweeni ja mardipäeva kostüümid valmis seada aitavad. Võib-olla ei peagi uuel pühal nii väga sisu ja mõtet taga otsima, märgitakse, on ju tore midagi koos ära teha ja õnne otsida. Halloween annab rohkem võimalusi end maskeerida ja kehastuda mõneks muuks tegelaseks kui Mart, käiakse välja importpüha pluss.

Tänapäeva lastele paistavad aga kõrvitsad ja kollid meeldivat, leiab üks Mustamäe elanik. Ehk seetõttu ei saagi importpüha lõplikult maha kanda.

"Halloween on originaalis pärit keldi kultuurist. Kui meie hingedepäev, mille ekvivalent halloween tundub olevat, on pigem tõsine ja kurblik mõtisklemise päev, siis halloween'i traditsioonid lääne kristlikus kultuuris võimaldavad seda lõbusalt tähistada, kodu kaunistada ja üheks päevaks n-ö muinasjuttu sisenenda. Kuna see on siin paljuski ainult laste tähistatud päev, siis ei saa seda mingiks traditsiooniks pidada," leiab Kalamaja elanik Margit.