Mungad ja nunnad ootavad juba 12 aastat riigilt ravikindlustust
Kuremäe kloostri juht pöördus jaanuaris nii tervise- ja tööministri kui peaministri poole palvega tagada nunnadele ravikindlustus, mida neil praegu pole. Kuigi peaminister andis asjale täiskäigu, et otsus seadustada, pole eelnõu valitsuse lauale veel jõudnud.
Eestis tegutseb seitse kloostrit, kus elab kokku sadu munki ja nunni. Kuna nad klassikalises mõttes tööl ei käi ja raha ei teeni, ei ole neil ka ravikindlustust, mis varasemalt oli neile tagatud riigi poolt, samamoodi kui näiteks pensionäridele ja üliõpilastele, ent puudub juba üle kümne aasta.
Seetõttu pöördus Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri ehk Kuremäe nunnakloostri eestseisja iguumenja Filareta tänavu 24. jaanuaril, mil peaminister Jüri Ratas Kuremäe kloostrit külastas, tema poole ning andis kaasa kaks samasisulist pöördumist, ühe peaministrile endale ja teise tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Pöördumise sisuks oli mure nunnade puuduva tervisekindlustuse pärast ning soov, et mungad-nunnad taas seadusega riigilt tervisekindlustuse saaksid.
Ansipi valitsus lõpetas erisuse
Kloostri nunnadele oli kuni 2004. aastani võimaldatud tasuta meditsiiniline abi samadel alustel kui sõjaväelastele, üliõpilastele ja pensionäridele. Teisisõnu - nende eest tasus sotsiaalmaksu riik, mis tagas neile ravikindlustuse.
2004. aastal vaatas riik senise ravikindlustuse alused aga üle ning haigekassa tegi nunnakloostrile ettepaneku tasuda sotsiaalmaksu ise, et nunnade ravikindlustus ei katkeks. Siiski otsustas toonane valitsus eesotsas peaminister Juhan Partsiga jätta ka kloostrite asukad riiklikult ravikindlustatute nimekirja.
Pärast Partsi valitsust aga sai 2005. aastal peaministriks Andrus Ansip, kes muutis kehtiva korra ära, nii et riik neile tasuta ravikindlustust enam ei taganud.
"Siseministeeriumi ettepanekul on klooster sunnitud alates 2005. aastast registreerima oma nunni haigekassas kui isikuid, kes töötavad kloostris töölepingu alusel, mida pole tegelikult mitte kunagi mitte ühegi õega sõlmitud, ja maksma nende kui töötavate isikute eest sotsiaalmaksu, mida makstakse miinimumpalgast, kuigi elamisloa saavad nad kui religioossed isikud ja mingit töötasu nad tegelikult ei saa," kirjeldab iguumenja Filareta oma pöördumises ministritele praegust olukorda, lisades, et töölepingute sõlmimine oleks vastuolus kloostri põhikirjaga.
"Siin tekib ilmne vastuolu: maksu makstakse nagu töötavate eest, kuid munkluses elavad isikud pole kunagi palka saanud ja ei saa ka, kuna nende elu eesmärk pole tulu saamine ja oma soovide ning vajaduste rahuldamine, eesmärk on teenida Jumalat ja inimesi, kes elavad väljaspool kloostrit ning tulevad siia Jumalaema juurde oma murega," lisab iguumenja.
Kloostrijuhi sõnul pakkus riik neile toona välja ka teistsuguse skeemi: riik, jaotades igal aastal eelarvet, kannab raha üle kirikute nõukogule, mis omakorda eraldab saadud summa kloostrile, et katta kloostri õdede eest tasutavat sotsiaalmaksu.
Algselt eraldati kloostrile riigieelarvest ravikindlustuskulude katmiseks summa, mida jätkus sotsiaalmaksu tasumiseks kahe aasta jooksul. Kui alates 2008. aastast summad järk-järgult vähenesid, tegi riik kloostrile viimaks ettepaneku katta puuduolev summa omavahenditest.
Gripiravimiteks raha ei ole
"Härra minister, me peame Teid teavitama, et 2017. aastal me ei saa tasuda puuduolevaid vahendeid õdede ravikindlustuse eest. Eelnevatel aastatel oleme surute raskustega leidnud raha sponsoritelt, kuid rohkem pole neil võimalust meid abistada. Sellist, meie jaoks üle jõu käivat summat pole kusagilt võtta," tõdeb iguumenja Filareta oma kirjas, juhtides valitsusliikmete tähelepanu sellele, et klooster on mittetulundusühing, mis eksisteerib vaid vabatahtlike annetuste toel ning kus õed teevad vabatahtlikku tööd selleks, et palverändureil oleks, kus peatuda.
Iguumenja Filareta pöörab tähelepanu veel sellele, et haigestumise korral pole õed kunagi esitanud taotlust ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks, mis omakorda vähendab nende kulude taset meditsiinile.
Kirikute nõukogu soovitusel kasutas klooster möödunud aasta lõpus õdede pensioniraha puuduoleva raha katmiseks, mille tulemusel ei olnud gripiepideemia ajal kloostril enam raha, et õdedele ravimeidki osta.
"Härra peaminister, söandame Teile veel kord meelde tuletada, et sellel aastal pole kloostrile jõukohane maksta sotsiaalmaksu puuduolevat summat (56 000 eurot), me ei suuda seda ära maksta. Palume Teie abi selle meie jaoks lahendamatu ülesande lahendamisel riiklikul tasandil," pneb iguumenja Ratasele südamele.
Seetõttu palus iguumenja ministreid tagada püha õdedele ja ka vendadele ravikindlustus ilma sotsiaalmaksu kohustusliku tasumisega, mis eeldab seadusemuudatust, et kloostrielanikud taas mh sõjaväelaste, üliõpilaste ja pensionäridega samale pulgale saaksid.
"On vaja määratleda vaimulike, munkade ja nunnade juriidiline staatus. Näiteks võiks täiendada ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 kindlustatud isikute nimekirja, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, vaimulike, munkade ja nunnadega, kellel puudub tulu, mida sotsiaalmaksuga maksustada," pakub iguumenja peaministrile välja.
Peaminister asub otsustavalt tegutsema
Kuremäe kloostris iguumenjalt 24. jaanuaril pöördumised kaasa saanud, asus peaminister Jüri Ratas otsustavalt tegutsema. Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik saatis juba veebruari algul sise-, sotsiaal-, justiits- ja rahandusministeeriumile pöördumise, milles teatab, et peaministri hinnangul on tegemist arvestatava probleemiga, millele tuleb leida lahendus.
"Palun ministeeriumite koostöös edastada peaministrile ülevaade vajalikust lisarahastusest ning võimalikud seadusemuudatused ja nende mõjuhinnangud," seisab Kiige saadetud kirjas.
Vastuse kloostrile saatis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes kinnitas oma kirjas, et jagame arvamust vajadusest tagada kloostrielanikele ravikindlustuskaitse.
"Siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikud arutasid Teie ettepanekut ning leidsid ühiselt, et mõistlik ja põhjendatud oleks muuta sotsiaalmaksuseadust selliselt, et Eestis tegutsevate kloostrite nunnade ja munkade eest hakkaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13 protsenti kuumääralt maksma alates 2018. aastast riik siseministeeriumi kaudu," seisab Ossinovski saadetud vastuses.
"Ministeeriumide ametnike kohtumisel lepiti kokku, et siseministeerium esitab sotsiaalmaksuseaduse muudatuse ettepaneku Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele, et valitsus saaks otsustada, kas ta toetab seadusemuudatust esitatud kujul. Toetuse korral algatab siseministeerium eelnõu sotsiaalmaksuseaduse muutmiseks," lubas Ossinovski.
Eelnõu endiselt väljatöötamisel
Kuivõrd ravikindlustus peaks püha õdedele-vendadele laienema juba järgmisest aastast, on seadusemuudatusega tuli takus.
Siseministeerium, kelle kätte anti eelnõu väljatöötamise jäme ots, ei ole sellega aga kuigivõrd edasi liikunud. Veel kuu aega tagasi oli eelnõu täiesti väljatöötamise algusjärgus, kinnitati siseministeeriumist ERR-ile, seega see niipea teed valitsuse lauale veel ei leia.
Toimetaja: Merilin Pärli