Munkade ja nunnade ravikindlustuse eelnõu ootab kooskõlastusi
Sotsiaalministeerium saatis eelnõu, millega antakse muu hulgas ravikindlustus kloostrisse kuuluvatele munkadele ja nunnadele, teisele kooskõlastusringile.
Ettepanek puudutab üksnes neid munki ja nunni, kes on andnud munga- või nunnatõotuse ega ole kindlustatud mõnel muul alusel, näiteks Eestis määratud riikliku pensioni saajana.
Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärk on tagada, et kloostrite liikmed oleksid haigekassas kindlustatud.
"Klooster kui institutsioon tagab nunnadele ja munkadele küll kõik esmavajaliku kloostris elamiseks, aga kuna nunnad ja mungad ei ole kloostriga seotud töö-, ameti- ega muu tsiviilõigusliku lepinguga, siis puudub neil ka töötasu palga näol, millelt oleks kohustus tasuda sotsiaalmaksu," seisab eelnõu seletuskirjas.
Praegu tasub sotsiaalmaksu klooster ise, kuid kuna tulu teenimine ei ole kloostri põhitegevus, on nunnade ja munkade eest sotsiaalmaksu maksmine neile majanduslikult keeruline.
Muudatus puudutab Eestis umbes 80 inimest.
"Seadusemuudatus on kooskõlas usuvabaduse tagamise põhimõttega ega riku võrdse kohtlemise üldprintsiipe, kuna nunna- ja mungaseisus kui palgata teenimine on ühiskonna religioosses süsteemis ainulaadne staatus," sedastab seletuskiri. "Seadusemuudatus tagab kloostrielanikele riiklikult kindlustatud turvalisuse ning väljendab riigi tahet ja oskust leida väärikaid lahendusi Eestis elavate inimeste probleemidele".
Nüüd ootab eelnõu kooskõlastust teistelt ministeeriumidelt, tähtaeg selleks on 31. august.
Kuremäe kloostri juht pöördus jaanuaris nii tervise- ja tööministri kui peaministri poole palvega tagada nunnadele ravikindlustus.
Toimetaja: Karin Koppel