Riik toetab nunnade-munkade ravikindlustust 52 000 euroga aastas
Munkade-nunnade lisamine erandite nimekirja, kelle eest riik ise sotsiaalmaksu tasub, võib jõuda valitsusse suve lõpus. Siseministeeriumi arvutused puudutavad umbes 85 inimese ravikindlustust, kelle eest seni on tasutud ühe ministeeriumi eraldisena kirikute nõukogu vahendusel.
ERR.ee kirjutas eelmisel nädalal, et viimased 12 aastat ei ole riik munkadele-nunnadele riigi poolt ravikindlustust võimaldanud, kuid kuna kloostrite eelarved on pingelised, nii et raha ei jätku isegi gripiravimite ostmiseks, siis pöördus Kuremäe kloostri juht, iguumenja Filareta tänavu jaanuaris peaministri ning tervise- ja tööministri poole palvega taastada 2005. aastani valitsenud olukord, kus mungad-nunnad said kõrvu üliõpilaste ja pensionäridega ravikindlustust riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu eest.
Peaminister Jüri Ratas võttis pärast kohtumist iguumenjaga küsimuse oma südameasjaks ja saatis oma büroojuhi käe läbi neljale ministeeriumile laiali korralduse valmistada ette sotsiaalmaksu muutmise eelnõu, mis võimaldaks püha õdedele-vendadele samuti riigi toel ravikindlustuse.
Riik toetab 52 000 euroga aastas
Kui reedel valitses siseministeeriumis veel segadus, kaugel eelnõu ettevalmistamine on, siis esmaspäeval selgus, et ettepanek muudatusteks on rahandusministeeriumisse siiski ära saadetud, mis ootab nüüd valitsusse jõudmist, nii et pall on rahandusministeeriumi väravas. Muudatusettepanekute memorandum on aga üksnes asutusesiseseks kasutamiseks.
Alates sellest ajaks, kui Andrus Ansipi valitsus lõpetas munkade-nunnade riigi toetatud ravikindlustuse ära, on riik rakendanud teistsugust skeemi ravikindlustuse toetamiseks: raha on kloostrite eest tasunud siseministeerium Eesti Kirikute Nõukogu vahendusel. Kui muidu arvestatakse sotsiaalmaksu töötasult, siis kloostriasukate puhul, kes ei tegutse töölepingu alusel, on riik lähtunud kindlast kuumäärast, mida inimeste ravikindlustuseks on makstud. Viimastel aastatel on see summa olnud kaheksa kloostri peale kokku 52 000 eurot. See toetus on makstud 73 inimese pealt.
See summa on siiski väiksem, kui vaja, sest ainuüksi Kuremäe kloostri ravikindlustuskulud on suuremad kui riigi aastane panus. Oma kirjas peaminister Jüri Ratase poole kirjutab iguumenja Filareta muuhulgas nii: "Härra peaminister, söandame Teile veel kord meelde tuletada, et sellel aastal pole kloostrile jõukohane maksta sotsiaalmaksu puuduolevat summat (56 000 eurot), me ei suuda seda ära maksta. Palume Teie abi selle meie jaoks lahendamatu ülesande lahendamisel riiklikul tasandil."
Erand puudutab ca 85 inimest
Samas on Kuremäe klooster kahtlemata suurima elanikkonnaga. Klooster tasub sotsiaalmaksu 57 nunna eest, kokku elab kloostris aga üle saja nunna, kuid ülejäänud on pensioniealised, mistõttu nende jaoks on raviklindlustus riiklikult tagatud. Siiski tunnistas iguumenja Filareta, et möödunud aastal tuli gripiravimite ostmiseks minna nunnade pensioniraha kallale.
Birgitta ordu kloostris Pirital elab üheksa nunna, Ema Teresa õdesid on Halastuse Misjonäride Ordus neli, Tartus Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni kloostris on kolm nunna, kuid kuna nad töötavad Tartu Katoliku Koolis, siis tasub nende eest sotsiaalmaksu kool. Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsioonil on Eestis kaks kloostrit, üks Ahtmes ja teine Narvas; kummaski elab kaks nunna. Ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul on väikeklooster Saaremaal Reomäel nelja nunnaga. Mungakloostreid on Eestis üks - Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster Tallinnas, selles tegutseb kaks munka.
Seega puudutab sotsiaalmaksu tasumine umbes 85 inimest, kelle eest praegu klassikalisel viisil sotsiaalmaksu ei maksta, ehkki kokku on kloostrielanikke Eestis umbes kaks korda rohkem.
"Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eesmärgiks on tagada Eestis tegutsevates kloostrites elavate munkade ja nunnade sotsiaalne kindlustatus haigekassa poolt osutavate teenuste näol. Oleme pöördunud rahandusministeeriumi poole, et nad algataks sotsiaalmaksuseaduse muudatuse nii, et Eestis tegutsevad kloostrid saaksid hakata maksma kloostrite liikmeskonda kuuluvate munkade ja nunnade eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13 protsenti)," kinnitas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristin Rammus ERR.ee-le.
Summa jääb analoogseks
Ühe inimese kuumääraks kujuneb järgmisel aastal 61.10 eurot, seega 85 inimese puhul oleks ravikindlustuse aastane summa 62 322 eurot. Ministeeriumi esindaja sõnul ei ole nunnade arvukus, kelle eest tuleb tasuda ravikindlustust, viimaste aastatega suurt kõikunud, püsides 80 ringis.
Seega jääb seadusemuudatusega riigi kulu umbes senisele tasemele, lihtsalt varasem skeem, kus raha liigutati kloostritele kirikute nõukogu vahendusel ühe ministeeriumi eraldisena, asendub püsiva seadusliku alusega, mis tagab alalise ravikindlustuse ega peaks sõltuma poliitilistest tõmbetuultest. Samas, eks seadusi saab alati ka muuta, nagu näitas 2005. aastal ellu kutsutud muudatus, millega riiklik ravikindlustus erandina lõpetati.
Toimetaja: Merilin Pärli