Eestis oli tänavu teises kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis on viimase üheksa aasta suurim näitaja. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga suurenes vabade ametikohtade arv 26 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli teises kvartalis majutuses ja toitlustuses - 4,3 protsenti. Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses - 0,7 protsenti.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal, sealjuures 51 protsenti Tallinnas.

Vabade töökohtade arvu tõus tähendab, et vabu töökäsi on tööjõuturul järjest keerulisem leida. Eriti puudutab see töötlevat tööstust.

Eesti Panga hinnangul näitab vabade töökohtade arvu tõus, et Eesti majandus on tõusuteel. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar tõi aga välja, et täitmata ametikohtade tõttu jääb riigil saamata aastas umbes 120 miljonit eurot maksuraha.

Kvalifitseeritud töötaja leidmine on tööandjatele järjest keerulisem ja üha rohkem tuleb olla paindlik.

"Eks otsitakse tikutulega töölisi. Koolitatakse ise, üritatakse kutsekoolidega koostööd teha. Nii see käib. Eks ehituses on järjest rohkem kuulda, et leitakse järjest rohkem tööjõudu ka renditööjõudu, sest Eesti enda sisserändekvoodid on nii madalad," selgitas Tamsar.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles, et tööandjad on tõenäoliselt sunnitud pakkuma kõrgemat palka, kui nad soovivad tööjõudu leida. See võib tähendada, et palgakasv kiireneb.

Palgatase majutus- ja toitlustussektoris on võrreldes teiste sektoritega üks madalamaid, mistõttu tuleb lähiajal otsida töökäsi enam piiri tagant.

"Meie jaoks on siin üks ja väga oluline küsimus see, et tänased keelenõuded, mis teenidajatele on seatud, on natukene liiga ranged. Meie jaoks on väga oluline, et seal toimuks mingi liberaliseerumine," ütles Hotellide ja Restoranide Liidu juht Verni Loodmaa.

Kõrgemad palgad sunnivad tööandjaid panustama rohkem efektiivsesse tootmisesse või annab töökäte puudus tunda kliendi jaoks kerkinud hinnas.

"Kui tööjõud muutub järjest kallimaks, siis see tähendab loomulikult seda, et investeeringud tõhusamasse tootmisse muutuvad ettevõtja jaoks tulusamaks, võrreldes alternatiiviga lihtsalt laieneda töötajaid värvates," rääkis Soosaar.

"Ma usun, et tulevikus vältimatult mingisugune hinnatõus saab olema ja restoranis söömine läheb kallimaks," tõdes Loodmaa.