HK Scani jaoks on see aasta olnud päris karm. Oktoobris tunnistasite ise ka, et ilmselt lõpeb kahjumiga kogu 2017. aasta. Kuidas nii?

Sel aastal on meie kahjumile otsene põhjus: 100 miljoni euro suurune investeering Soomes Rauma tehases. Käivitasime selle septembris ning praeguseks on selge, et algselt me alahindasime selle täisautomatiseeritud ja digitaliseeritud kompleksi käimalükkamisfaasi kestvust ja maksumust meile.

See on nõudnud rohkem tööjõudu ning olnud igat pidi arvatust nõudlikum protsess.

See-eest Baltikumis läheb meil hästi. Siin on osatud arvestada tarbijate ning nende muutuvate vajadustega ning peale selle olla ka… ma ütleks, et julgelt innovaatilised. 

Teie kontserni majandusaasta vahekokkuvõttes räägitakse uuest ja erakordsest tibude kasvatussüsteemist, mis on eriti linnusõbralik. Samas on eestlaste teadvuses veel juhtum, kus Talleggi tibusid leiti elavatena prügikastist. Kas Eestis kasutatakse tibude kasvatamiseks robustsemaid meetodeid kui Soomes?

Ei, kindlasti mitte. See, mis siin juhtus, on väga kahetsusväärne ja nii ei tohi juhtuda. Meie tarbijate jaoks on loomade-lindude heaolu kõige olulisem ja nii see on ka meie kontserni jaoks. 

Eestis juhtunu on selge kõrvalekalle meie ettevõtte reeglitest. Meil on täpselt samasugused kasvatus- ja tootmisprotsessid nii Eestis, Soomes, kui ka Rootsis ja Taanis. Ning globaalselt vaadates oleme me kogu maailmas esirinnas loomade-lindude heaoluga arvestamisel ja keskkonnamõjude poolest.

Soomes me tõesti katsetame patenteeritud meetodit, mille alus on see, et tibud ei kooru munadest inkubaatorites, vaid otse farmis. Niimoodi saavad tibud kohe sööma, jooma ja vabalt liikuma asuda.

Kas see süsteem Eestisse ka tuleb?

Me oleme testinud seda meetodit vaikimisi läinud suvest ning näinud, kuidas see on parandanud lindude heaolu ning vähendanud tibude suremust.

Me viime oma katseperioodi Soomes lõpule, teeme järeldused ning nende põhjal vaatame, kuidas protsessi siin arendada.

Eesti ajakirjanduses on piki sügist kajastatud teie tapamaja tööliste võitlust parema palga pärast. Soome toiduainetööstuse ametiühingu andmetel on keskmine tapamajatöötaja palk 3400 eurot, Eestis maksate te pea neli korda vähem. Mismoodi see aus on?

Personalipoliitikas vaatame me alati iga töökoha puhul seda, milline on konkreetse riigi üldine palgatase selles valdkonnas ja kuidas meie tööandjana tööturul positsioneerume.

Aastatel 2013-2016 oleme me Rakveres igal aastal kuus protsenti palku tõstnud – see on rohkem kui Eesti inflatsioon. Ning kui me võrdleme meie palgataset toiduainetööstuse üldise palgatasemega, siis me maksame 19 protsenti rohkem.

Meie töötajad on meie jaoks kõige olulisemad, personal on see, kes meie äri ju lõpuks üles ehitab. Ettevõttena peame me kogu aeg võitlema selle eest, et meil on tööl parimad võimalikud töötajad, et me oleme ka selles vallas konkurentsivõimelised.

Eestis on meie töötajad nooremad kui teistes riikides, aga sellest hoolimata on töösuhete keskmine pikkus 14 aastat – see tähendab, et meie kui tööandjaga ollakse rahul.

Lisaks tuleb [peale palga] vaadata ka seda, kuidas me oleme oma töötajaid aidanud lastehoiu korraldamisel, vaba aja veetmisel jne. Me peame vaatama seda kõike läbi faktide ning tervikuna. Kuigi loomulikult peame me vaatama peeglisse selles mõttes, et kuidas me kogu protsessi veel paremaks võiksime teha.

Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson on muu hulgas tõdenud, et „kui Soome ettevõte Eestisse laieneb, võib teinekord sündida kolonialistlik suhe“ ning et „HK Scan tasakaalustab oma majanduslikku seisu Balti riikide palgatasemega“. Kuidas te seda kommenteerite?

Pole tõsi. Meil on samasugune personalipoliitika kõikides riikides.

Tuleb meeles pidada, et meil on Eestis 1200 töötajat ning see vaidlus puudutab neist 26-t. Meie kohustus on hoolitseda kõigi 1200 eest ning pidada silmas, et kõigi nendega suheldakse samadel alustel, samasuguse protsessi kaudu ning õiglaselt.

On kahetsusväärne, et ühe rühma teemat käsitletakse meedias ning just seetõttu oleme me palunud riikliku lepitaja olukorra lahendamisel appi.

Kaht teie endist Eesti juhti kahtlustatakse omastamises ja rahapesus. Kui see kõik tõeks osutub, siis kuidas selline olukord üldse tekkida on saanud?

Ma olen ise HK Scani juhtinud läinud aasta novembrist. Protsess algas siis, kui ma kontserni tulin. Minuni kandus informatsioon, et meil kasutatakse meetodeid, mis on vastuolus HK Scani code of conduct’iga ehk sisemise reeglitega. Tegevjuhina pean ma seisma aktsionäride huvide eest ning kontrollima seda, et meil kõik järgiks meie reegleid ja protsesse.

Palusin sisekontrolli, et neile süüdistustele otsa vaadataks ning fakte kontrollitaks. Nende faktide põhjal lõpetasime me detsembris teatud isikute töölepingud. Mina andsin juhatusele teada, mida oleme leidnud ning juhatuse soov oli, et meie tegevust vaadataks läbi kogu kontsernis, ka teistes riikides.

Sisekontroll kestis edasi, uusi fakte tuli ilmsiks ning siis otsustasin ma, et on aeg kaasata toimunu uurimisse võimud. Meie peamine ülesanne on siiski äritegevus ning Eesti võimude asi on uurida, kas siinkohal on rikutud seadust või mitte.

Me soovime võimudega täies mahus koostööd teha ning anda neile üle kõik need faktid, mille oleme kogunud.

Tuvi ja Soorm on ise kõik süüdistused tagasi lükanud ja tõdenud, et kõigest, mis toimus, oli HK Scani juhtkond teadlik…

Veel kord – ma ise alustasin läinud novembris ning ma ei tea, mis on toimunud enne mind. Kuid minu eelkäijatega peetud vestlused ja nende tegevust puudutavad materjalid on osa meie sisekontrollist ning ka need antakse juurdluse osana võimudele üle.

Võimude asi on uurida, kas seadust on rikutud ning minu asi on hoolitseda selle eest, et meie ettevõttes järgitakse meil kehtestatud reegleid.

Milliseks te ise peate HK Scani mainet Eestis pärast seda skandaalidest räsitud aastat?

Olukord on kurb, sest Rakvere on brändina üks meie eeskujulikumatest brändidest. Me oleme teinud Eestis kaua ja pikalt ette vaadates tööd, olnud innovaatilised ja tarbijakesksed. Meil on põhjust olla uhked selle üle, mida me teinud oleme.

Loomulikult avaldab see, et me oleme pidevalt ajakirjanduses, oma mõju ning paneb tarbijad mõtlema, et mis selle ettevõttega nüüd on. Ning tarbijatele ei piisa tänapäeval enam brändist, vaid ka ettevõtte väärtused ja neid kandvad inimesed on olulised.

Sellepärast ongi meie jaoks esmatähtis kõigi protsesside läbipaistvus.

Kui mõelda globaalsete trendide peale, siis juba mitu aastat räägitakse vajadusest vähendada liha tarbimist. Kas see teeb teile muret – kui nii päriselt läheb, esindate te ju kaduvat tööstusharu?

Me viisime läbi ulatusliku tarbijauuringu. Fakt on, et 90 protsenti eestlastest ei toitu mingi spetsiaalse toitumiskava järgi: ei gluteenivaba, laktoosivaba, lihavaba vms.

Kui vaadata globaalset statistikat, siis liha tarbimine hoopis kasvab ning prognooside kohaselt tarbitakse aastal 2025 tänasest rohkem kõiki linnu- ja loomalihasid. Euroopas on prognoositud kasv umbes 3 protsenti.

Samas ei taha ma alahinnata tõsiasja, et on tarbijaid, kes teevad mingeid muid valikuid ning meie uus investeering* peaks tagama muu hulgas ka selle, et me suudame tulla vastu ka lihavabade alternatiivide otsijatele. •

* HK Scan investeerib järgmisel aastal Rakvere lihatööstuse praetoodete osakonda ligi 8 miljonit eurot.

Teleintervjuud Jari Latvaneniga on võimalik näha kell 18.30 algavas "Aktuaalses kaameras".