Eesti Päevalehele saadetud arvamusloos rõhutas Reinsalu, et president Kersti Kaljulaidile saadetud 104 allkirjaga avaliku kirja koostajad naeruvääristavad tegelikku lähisuhtevägivalda.

Reinsalu tõi kujundi Ken Kesey raamatust "Lendas üle käopesa", kus McMurphy'il saab õde Ratchedi juhendamisel toimuvast alandamisest villand ja ta käratab, et kanakarja kambakas ära lõpetataks.

"Just see tunne oli mul hommikul, kui lugesin massiüleskutset, et Ojasoo ei tohi aastapäevaetendust lavastada. Ma ei tunne Ojasood. Küllap pole ta inimesena mingi kullatükk. Kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust. Sest avalik meelepaha võttis nõiapõletamise kollektiivse transi mõõtmed," kirjutas Reinsalu.

Justiitsminister tuletas meelde, et Ojasood pole kohtus süüdi mõistetud, vaid tegemist oli lepitusmenetlusega, mis seaduse järgi oli ja oleks pidanud jääma ohvri huvides avalikkuse teadmata.

"Ojasoo, nagu lehest aru sain, täitis menetluse tingimused. Vabandas. Astus teatrijuhi töölt tagasi. "See on vähe! Vähe!" kõlavad karjed. Mida ta peaks tegema? Ennast põlema panema?," küsib Reinsalu oma arvamusloos.

Reinsalu hinnangul on täiesti reaalne oht, et läheme ühiskonnana kollektiivselt lolliks. "Te naeruvääristate tegelikku lahisuhtevägivalla probleemi ühiskonnas ja teete sellest ogara meediatoote. Ojasoo pole märter, ärge temast oma jaburate masspetitsioonidega seda tehke. Ta on lavastaja ja las ta siis lavastab. Keegi ei räägi talle ju ordeni andmisest," kõlas Reinsalu sõnum kirja autoritele.

Üleskutsed ministriametist taanduda

Reinsalu avaldusele on sotsiaalmeedias reageerinud mitmed poliitikud. Reformierakondlasest parlamendisaadik Liina Kersna kirjutas, et Eesti ei pea taluma sellist justiitsministrit. "Reinsalul pole enam midagi kaaluda. See on aeg tema tagasiastumiseks."

Tema parteikaaslane Kristen Michal kirjutas Postimehele saadetud kommentaaris, et Reinsalul on aeg ministriametist lahkuda. "Justiitsminister võib olla mängur vabal ajal, aga ametis olles ei saa teele minna signaal, et vägivalla ennetuse eest vastutav minister kahetseb vägivalla vastu olemist."

Reformierakonna fraktsioonijuht Hanno Pekvur ütles, et Reinsalu näitas, kuidas naeruvääristada hetkega ühiskonnas väga terav lähisuhtevägivalla teema. "Vähim, mida Reinsalu teha saab, on vabandada, aga tõsiselt tuleb kaaluda ka ministriameti maha panemist," kirjutas Pekvur.

Sõna võttis ka Keskerakonna juhatuse liige Raimond Kaljulaid, kes leidis, et Eesti riik ei saa lubada oma kodanike nimetamist "kanakarjaks" ja "kullakesteks".

Reinsalu palus sõnastuse pärast vabandust

Pärast laialdast meediakajastust saatis Reinsalu täpsustuse, kus avaldab kahetsust, et tema kommentaar selle kohta, kas ühiskonnas on olemas võime halastada pärast karistamist,  on moondud hoopis küsimuseks, kas ta kergekäeliselt suhtub naistevastasesse vägivalda.

"Ei, ei suhtu. Igasugune vägivald kõigis vormides on lubamatu. Kuri tegu peab saama karistatud. Seda kurssi on ajanud justiitsministeerium varem ja ka nüüd. Ma vabandan oma avalduse sõnastuse pärast, kui see tegi kellelegi haiget," teatas justiitsminister.

Vabandust paluda soovitas Reinsalul ka peaminister Jüri Ratas.

"Ma olen vestelnud justiitsminister Urmas Reinsaluga. Ta selgitas mulle, et tema eesmärk oli öelda, et karistamisele peab järgnema ka andestus," kirjutas Ratas sotsiaalmeedias.

"Mis puudutab justiitsministri tänast arvamuslugu, siis tema sõnakasutus on sobimatu. Soovitasin tal vabandada kõigi ees, keda tema ebaõnnestunud avaldus solvas," soovitas Ratas, mida Reinsalu ka järgis.

Kultuuriminister: valusatel teemadel tuleb jääda inimlikuks

Kultuuriminister Indrek Saar tegi avalduse, kus rõhutas, et vägivald ükskõik millises vormis ei ole aktsepteeritav, kuid Ojasoo täitis kõik lepitusmenetluse tingimused ja väärib andestust.

"Kõik sammud selleks, et pärast inimese suurt eksimust saaks toimuda leppimine ja andestamine, on tehtud. Juhtum, mis täna on taas tähelepanu fookuses, sai lahenduse poolteist aastat tagasi. Tiit Ojasoo tunnistas eksimust ja vabandas. Toimus lepitusmenetlus. Seal kokku lepitud tingimused täideti. Lisaks astus Tiit Ojasoo tagasi teatrijuhi kohalt, ta kahetses juhtunut ning toimus avalik arutelu juhtunu üle," kirjeldas ta sündmuste senist käiku.

Saar tuletas meelde, et president Kersti Kaljulaid kutsus eelmises aastapäevakõnes üles koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust.

"Kurjuse vähendamisele ei aita kaasa üleskutsed mitte andestada, ega ka üleskutsujate kanakarjaks sõimamine. Sõbralikuma Eesti nimel peaksime nii olulistel, isiklikel ja valusatel teemadel rääkides jääma inimlikuks ja viisakaks," soovitas Saar.