Tartus kogunesid rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, tselluloositehase rajajate ning Tartu linna esindajad. Enam kui kaks tundi kestnud arutelu käigus selgitas rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv, et konsultant riigi eriplaneeringu koostamiseks peaks selguma kahe kuni kolme nädala jooksul.

Riigihankes osales neli pakkujat, kusjuures nende küsitud rahasumma erines kordades. Kui konsultandiga on leping sõlmitud, hakatakse koostama eriplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõjude hindamise väljatöötamise kavatsust. Kevade lõpus peaks see dokument jõudma avalikkuse ette.

Oidjärv rääkis, et selle avalikustamise käigus räägitakse läbi dokument, kus laua peal on kriteeriumid, mille alusel asukohad välja töötatakse, mõjude hindamise põhimõtted ja kaasamise põhimõtted.

"Kuidas omavalitsused, sealhulgas Tartu linn selles etapis peaksid kaasa rääkima, on kontrollima, kas kõik asjaolud on nende hinnangul õiged ja näiteks kas asukoha hindamiseks on kõik vajalik arvesse võetud," selgitas Oidjärv. "Muuhulgas saavad kõik huvilised teha ettepanekuid, missuguseid uuringuid peaks tehase võimalike mõjude hindamiseks tegema. Samas ei tähenda see muidugi, et kõiki ettepanekuid arvestatakse."

Laekuvad ettepanekud vaatab Oidjärve sõnul läbi rahandusministeerium koos hankega leitavate konsultantide ja vajadusel teiste asutustega.

Urmas Klaas: ohjad võiks olla tehase asukoha omavalitsuse käes

Lähteülesanded peaksid plaanide järgi paika saama kevadeks ning tuleva aasta mais võiks selguda, kuhu see tehas ikkagi tuleb. Tartu linnapea Urmas Klaas uuris koosolekul, et kui asukoht on välja valitud, kas siis võiks riigi eriplaneeringu asemel edasi minna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Sest siis oleks ohjad ja lõplik otsustuskoht tema sõnul just sellel omavalitsusel, kuhu tehast rajada soovitakse.

"Kui riigi eriplaneering on kunagi algatatud selleks, et asukoha valik teha olukorras, kus valikus on väga palju erinevaid piirkondi ja tänaseks on jäänud ikkagi ainult üks kitsas piirkond, et kas siis riigi eriplaneering, kus omavalitsusel ei ole suurt mõjutamise võimalust, et kas see viis on täna siiski õige ja adekvaatne edasiminekuks," arutles Klaas, kes kuulub Toompeal opositsioonis olevasse Reformierakonda.

Tiit Oidjärv vastas, et see on väga huvitav ettepanek, milletaolist ta pole varem kuulnud. "Tõesti, planeerimisseadus hetkel sellist varianti ei näe, et minnakse ühelt planeeringuliigilt, hopsti, teisele üle, et kui vabariigi valitsus on asukohavaliku algatanud, siis tegelikult planeerimisseaduse kohaselt viib tema selle ka lõpuni."

Tartu linnavolikogu koguneb tselluloositehase küsimuses eriistungile

Linnapea Klaas lisas, et see on lähinädalate küsimus, kui Tartu linnavõim peab otsustama ja ütlema, et kas nad on sellise menetlusviisiga nõus või ei ole. Uuesti kogunevad Tartu linnavolinikud tselluloositehase pärast arutelule 16. veebruaril. Eraldi volikogu istung samal teemal toimub 7. märtsil.

Praegu jääb veel selgusetuks, mis saaks, kui Tartu linn põhimõtteliselt riigi eriplaneeringu varianti ei toetaks. Küll aga on juba neid huvigruppe, kes tselluloositehasele juba eos vastu töötavad.

Mittetulundusühingud Eesti Metsa Abiks ja Emajõe Kaitseks püüavad juba mõnda aega kohtus riigi eriplaneeringu algatamist vaidlustada, kuid seni tulutult.

Kui pikaks võiks kolme aastaseks plaanitud planeeringuprotsess kujuneda siis, kui iga etapiga pikk kohtusaaga kaasas käiks? Oidjärv tunnistas, et ta ei oska öelda, mida võidakse vahepeal vaidlustada ja kas kohtud otsustavad menetlusse võtta või mitte. "Ma ei oska ühtegi numbrit prognoosida aga tõsi on see, et võib pikeneda."