Ajakirjanikel ei õnnestunud küll välja selgitada, kui suur osa nendest isikutest on endiselt palgasõduritena tegutsemas, kuid vähemalt üks portaali kätte jõudnud nimekirjas olnud mees - Arhangelskist pärit Jevgeni Alikov - sai eelmise aasta septembris Süürias surma.

Artikli arvutuste kohaselt ulatusid Wagneri üksuse tegevkulud viimase kahe ja poole aasta jooksul 17,4 miljardi rublani ehk üle 250 miljoni euro.

Palgasõdurite keskmine kuupalk on 240 000 rubla (üle 3400 euro), langenud palgasõduri perele makstakse viis miljonit rubla (üle 71 000 euro).

Uudisteportaali allikate kohaselt on Wagneri üksusel mitmeid erainvestoreid ning hoolimata Süürias USA õhurünnaku tõttu kantud inimkaotusest pole mingeid märke selle kohta, et üksus võiks oma tegevuse lõpetada.

Samal ajal aga jõuab Venemaa meediasse üha rohkem nimesid, kelle puhul on teada, et tegu on USA õhurünnakus hukkunud venelasest palgasõduritega.

Wagneri üksuse juhiks peetakse endist Venemaa eriüksuse ohvitseri Dmitri Utkinit, kelle hüüdnime Wagner järgi sai palgasõdurite üksus ka nime. USA rahandusministeerium kehtestas eelmise aasta juunis Utkini vastu sanktsioonid seoses sellega, et ta on osalenud palgasõdurite saatmises Donbassi. 2016. aastal jäi Utkin ka ühele fotole Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui riigipea Kremlis nii talle kui ka teistele sõjaväelastele autasusid jagas.

Moskva valmisolek nii Ukrainas kui ka Süürias palgasõdureid kasutada on Kremlile kasulik seetõttu, et nii saab eitada enda seotust ega pea ka inimkaotustest ülevaadet andma.

Pentagon teatas veebruari esimeses pooles, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.

USA on ametlikult teatanud, et vastase poolel langes umbes 100 võitlejaid, vigastatuid oli kuni 300. Washington on vastaseid nimetanud "Süüria režiimi meelseks" üksuseks, kuid Pentagon on ka märkinud, et ei saa välistada, et nende hulgas oli venelasi.

Pärast esialgset täielikku eitamist on Venemaa võimud praeguseks tunnistanud, et hiljutistes kokkupõrgetes Süürias sai haavata mitukümmend Venemaa ja teiste endiste Nõukogude riikide kodanikku, kes on sinna reisinud omal algatusel, ja neid ravitakse Venemaa haiglates.

Endiselt aga rõhutab Moskva seda, et ühelgi Vene sõduril juhtunuga mingit seost ei olnud.