Eelmisel nädalal rääkisid allikad, et Süürias kokkupõrgetes USA juhitava koalitsiooniga sai veebruari alguses surma ja haavata umbes 300 Kremliga seotud palgasõdurite üksuse liiget, vahendas Reuters.

Juhtunu näitas, et Moskva on Süürias sõjaliselt aktiivsem kui on ise tunnistanud ning riiki ähvardab seal otsene vastasseis USA-ga.

Vene välisministeerium on varem öelnud, et kokkupõrgetes võis surma saada viis Venemaa kodanikku ning väited suuremast hukkunute arvust ei vasta tõele. Teisipäeval jagas ministeerium aga rohkem teavet.

"Hiljutise sõjaväelise kokkupõrge käigus, milles Vene Föderatsiooni sõdurid mingil moel ei osalenud, hukkusid Venemaa ja endiste Nõukogude riikide kodanikud," seisis ministeeriumi avalduses. "Lisaks sai umbes kaks tosinat inimest haavata".

Ministeeriumi teatel aidati haavatutel Venemaale naasta, kus neid eri haiglates ravitakse.

"Nagu juba märgitud, on Süürias Vene kodanikud, kes on sinna reisinud omal algatusel ja erinevate eesmärkidega," teatas ministeerium. "Ei ole välisministeeriumi asi hinnata nende otsuste seaduslikkust ja õigusjärgsust".

Varem on allikate ja leskedega tehtud intervjuudest selgunud, et tegu oli ilmselt nn Wagneri grupi palgasõduritega. Selle üksuse juhiks peetakse endist Venemaa eriüksuse ohvitseri Dmitri Utkinit, kelle hüüdnime Wagner järgi sai palgasõdurite üksus ka nime.

USA rahandusministeerium kehtestas eelmise aasta juunis Utkini vastu sanktsioonid,, kuna ta on osalenud palgasõdurite saatmises Donbassi. 2016. aastal jäi Utkin ühele fotole Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui riigipea Kremlis nii talle kui ka teistele sõjaväelastele autasusid jagas.

Moskva valmisolek nii Ukrainas kui ka Süürias palgasõdureid kasutada on Kremlile kasulik seetõttu, et nii saab eitada enda seotust ega pea ka inimkaotustest ülevaadet andma.