Kaks palgasõduritega seotud inimest on meediale kinnitanud, et Deir Ezzori provintsi õhurünnakus haavata saanud palgasõdurid on toodud Moskvas ja Peterburis asuvatesse haiglatesse. Hukkunute arv jätkab kasvamist, sest mõnede meeste vigastused on rasked ja on olnud neid, kes on surnud ka juba Venemaal haiglas viibides, vahendas Bloomberg.

Nii allikate kui leskedega tehtud intervjuude põhjal on üha rohkem kinnitamist leidnud ka see, et tegu oli nn Wagneri grupi palgasõduritega.

Wagneri üksuse juhiks peetakse endist Venemaa eriüksuse ohvitseri Dmitri Utkinit, kelle hüüdnime Wagner järgi sai palgasõdurite üksus ka nime. USA rahandusministeerium kehtestas eelmise aasta juunis Utkini vastu sanktsioonid seoses sellega, et ta on osalenud palgasõdurite saatmises Donbassi. 2016. aastal jäi Utkin ka ühele fotole Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui riigipea Kremlis nii talle kui ka teistele sõjaväelastele autasusid jagas.

Moskva valmisolek nii Ukrainas kui ka Süürias palgasõdureid kasutada on Kremlile kasulik seetõttu, et nii saab eitada enda seotust ega pea ka inimkaotustest ülevaadet andma.

Võimalik, et Süüria president Bashar al-Assad on palganud kogenud palgasõdureid just selleks, et need võtaksid režiimi kontrolli alla olulisi energiasektori objekte, mis kunagi tulevikus teeniksid ka Venemaa ärihuve. Eelmise nädala kolmapäeval alanud kokkupõrge seisneski selles, et Süüria valitsuse poolel sõdivad võitlejad alustasid pealetungi Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) positsioonidele Khushami naftaväljade lähistel. Oma liitlastele tuli aga appi USA, kes eelkõige õhurünnakute abil ründajad taganema sundis.

USA on ametlikult teatanud, et vastase poolel langes umbes 100 võitlejaid, vigastatuid oli kuni 300. Washington on vastaseid nimetanud "Süüria režiimi meelseks" üksuseks, kuid Pentagon on ka märkinud, et ei saa välistada, et nende hulgas oli venelasi.

Ühe Kommersandiga rääkinud allika sõnul oli pealetungijaid sadu ning suur osa neist rääkis vene keeles. Väidetavalt lootsid pealetungijad, et USA ei jõua piisavalt kiiresti reageerida ning loobub õhurünnakutest, sest need võiksid lahingu ajal tabada ka kurdidest liitlasi. Läks aga teisiti, USA vastas ulatusliku õhuoperatsiooniga.

USA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole. Ühe anonüümselt rääkinud ametniku sõnul oli aga Vene pool pärast õhurünnakut uuesti ühendust võtnud ja küsinud, kas õhurünnakud on läbi ja kas saab haavatutele järele tulla.

Venemaa on eitanud igasugust seost juhtumiga ning samuti on rõhutatud, et pealetungi teostanud Süüria valitsuse poolel sõdiv üksus ei koordineerinud oma tegevust Venemaaga. Osa Vene eksperte, näiteks Kremli poolt ellu kutsutud mõttekojas töötav Juri Barmin, peab seda väidet ka usutavaks ja nad selgitavad, et Venemaa võis lasta USA õhurünnakul toimuda lihtsalt selleks, et näidata Assadile, et ilma Moskvaga koordineerimata ei tohi midagi ette võtta.

Lääne asjatundjad aga peavad väiteid, et Vene palgasõdurid võiksid Süürias tegutseda ilma Kremli heakskiiduta, äärmiselt ebausutavateks.

Väljaanne New York Post toob aga välja, et pealetung USA liitlaste positsioonidele võis toimuda lausa Putini otsesel käsul. Eesmärgiks oli testida, kuidas USA reageerib, kui rünnatakse nende liitlasi ja baasi, kus viibivad ka USA instruktorid. "See oli test, mille USA relvajõud sooritasid edukalt," nendib ajaleht.

Kreml rõhutas kolmapäeval, et ei tea midagi

Kreml teatas kolmapäeval, et kuigi Moskva ei välista Venemaa kodanikest isikute viibimist Süürias, pole nendel inimestel mingit seost nimetatud riigis missioonil viibivate Venemaa relvajõudude üksustega.

Viimastel päevadel on meediaväljaanded suhelnud mitmete Venemaa inimestega, kes on kinnitanud, et nende sugulased või tuttavad võitlesid Süürias palgasõduritena ning hukkusid 7. veebruaril Deir Ezzori provintsis USA poolt Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) toetuseks korraldatud õhurünnakutes. Allikad on rääkinud, et Süüria valitsuse poolel sõdivaid Vene palgasõdureid võis kokkupõrke käigus hukkuda kümneid.

Moskva on neid väiteid seni eitanud või öelnud, et neil puudub selle kohta informatsioon, sest ülevaadet omatakse vaid Süüriasse saadetud kaadrisõjaväelastest. Samas on teateid Süürias hukkunud venelastest laekunud meediasse üha rohkem. Ukraina meedia toob omakorda välja ka selle, et Süürias hukkus palgasõdureid, kes olid varem tegutsenud Kremli-meelsetes üksustes Donbassis.

Kui varem jõudis nimeliselt avalikkuse ette kaks väidetavat hukkunut, siis praeguseks on meedias levimas juba rohkem nimesid. Samuti kerkib esile kurikuulus palgasõdurite üksus ehk nn Wagneri grupp.

Põhjalikud lood on avaldanud näiteks Znak, kus ilmus intervjuu ühe Süürias langenud palgasõduri abikaasaga, ning Novaja Gazeta, kus on artiklis nimega "Viga või reetmine?" püstitatud ka oluline küsimus.

Nimelt olid USA ja Venemaa esindajad lahingu ajal omavahel otseliini vahendusel ühenduses ning Vene pool oli kinnitanud õhurünnakut kavandanud USA esindajatele, et USA liitlasi ründavas üksuses venelasi pole ning et üleüldse polevat sellel juhtumil Venemaaga midagi pistmist. Ometi hukkus õhurünnakus vähemalt 13 Venemaalt pärit võitlejat, nentis Novaja Gazeta ja küsis, kas Venemaa relvajõud olid Vene palgasõdurite tule alla jäämisest teadlikud või mitte.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kordas kolmapäeval oma eelmise päeva avaldust, mille kohaselt Kremlil sellistest hukkunutest informatsioon puudub. Samuti selgitas ta, et üksikute ja Venemaa relvajõududesse mitte kuuluvate kodanike viibimist Süürias ei saa välistada.

Venemaa välisministeeriumi allikas aga teatas varem kolmapäeval uudisteagentuurile RIA Novosti, et jutt Süürias hukkunud venelastest olevat "klassikaline desinformatsioon".

USA juhitud koalitsioon kaitses oma liitlasi

Pentagon teatas eelmisel nädalal, et ajavahemikus 7. veebruari õhtust ja 8. veebruari hommikuni lõid USA juhitud ISIS-e vastane koalitsioon ning selle kohalikud liitlased (SDF) Deir Ezzori provintsis tagasi Süüria valitsuse poolel sõdivate üksuste koordineeritud rünnaku.

USA ametniku kinnitusel võttis vastase poolt ilma igasuguse provokatsioonita alustatud pealetungist osa umbes 500 võitlejat, keda toetasid tankid ja suurtükkide, miinipildujate ja raketiheitjate tuli. Vastulöögi, eelkõige USA juhitud koalitsiooni õhurünnakute, tagajärjel hukkus rohkem kui 100 Süüria valitsuse poolel sõdivat võitlejat.

Süüria ja Venemaa mõistsid USA tegevuse hukka ja nimetasid seda agressiooniks. Nii Damaskus kui ka Moskva on märkinud, et võitlejate näol oli tegu valitsuse poolel sõdivate paramilitaarsete üksustega. Venemaa on kusjuures maininud, et Moskvaga need võitlejad oma tegevust ei koordineerinud. USA keskväejuhatus (CENTCOM) tegi ka avalduse, milles nimetas kokkupõrke vastaspoolt "Süüria režiimi meelseks" üksuseks.

USA kaitseminister James Mattis ütles hiljem, et kuigi ta ei usu, et hukkunute seas oli venelasi, ei saa Pentagon seda võimalust ka välistada.

USA kasutas kogu kokkupõrke ajal Vene poolega sisse seatud otseliini ja rõhutas, et neil on kavas pealetungijate vastu õhurünnakuid korraldada. Vene pool kinnitas, et Vene sõdureid pealetungijate seas ei ole.

USA ametniku hinnangul üritasid president Bashar al-Assadi liitlased vallutada SDF-i käest positsioone, mille viimased eelmise aasta detsembris ISIS-e käest ära võtsid. Täpsemalt huvitas pealetungijaid piirkond, kus asuvad Khushami naftaväljad.