Vabaerakondlane Andres Herkel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et muuta tuleks omavalitsuse finantsjuhtimise seadust.

"Isegi kui ei õnnestu välistada PBK-d kui meie riigile ja meie arusaamadele selgelt vastanduvat vaenulikku propagandakanalit, siis tuleb küsimus püstitada sellest, kas omavalitsus üldse peab tellima saateid või näiteks ka tasulisi artkleid. Me leiame, et selle võib seaduses vabalt välistada," selgitas Herkel.

Riigikontrolli auditi järgi kasvas näiteks 2013. aasta kohalike valimiste eel omavalitsuste reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamine hüppeliselt ja audit näitas, et seda raha ei kasutatud paljudel juhtudel avalikes huvides.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegeleb praegu Tallinna maksumaksja raha eest 2017. aasta kohalike valimiste eel PBK-st ostetud saadete analüüsimisega, et selgitada, kas tegu oli teavitamise või valimisreklaamiga.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder (KE) , kes on ühtlasi ka komisjoni liige, tõdeb, et saadete maht on suur. Ta ütleb, et saateid on vaja tellida, et inimesi nende emakeeles informeerida.

"Mis puudutab veel kord PBK-d, siis siinkohal tasuks vaadata neid institutsioone, kes tellivad PBK-st saateid. Näiteks Euroopa Liit tellis eelmisel aastal ka PBK-st saateid, sest selle vaatajaskond on suur just nimelt vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas," rääkis Mölder.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles Vabaerakonna ideed kommenteerides, et käsud ja keelud alati ei toimi ja otsustama peab valija.

"Ise oleme mõelnud, et äkki kirjutaks sellistele tellitud saadetele ette mingi avalik-õigusliku televisiooni nõuded - näiteks mingid tasakaalustatuse nõuded -, aga ka see on nõrga mõjuga. Peamine on avatus. Vaatame, mis inimestega on tegemist ja mis asja nad ajavad," ütles Ligi.

Vabaerakond annab eelnõu tõenäliselt juba algaval nädalal riigikogule üle.