Riik hakkab Rukki kanalit süvendama iga kahe aasta tagant ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riik plaanib hakata tegema probleemses Rukki kanalis süvendustöid iga kahe aasta tagant, et vältida häireid laevaliikluses mandri ja Hiiumaa vahel.

Veeteede ameti laevateede osakonna juhataja Kaidi Katus rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kohe kui jää ära läheb, saab alustada uuringuid, mis peaksid näitama, mis on täpne kanali sügavus ja milliseid töid on vaja teha.

"Kui me eelmisel navigatsiooni perioodil igal nädalal mõõtsime, siis oli sügavus pidevas muutuses - üks nädal 20 sentimeetrit rohkem ja teisel vähem. Uue mõõtmisega saame konkreetse pildi, aga seda saab teha siis kui jää on läinud."

Jää on ka põhjus, miks praegu ei saa teha kanali põhja traalimist. Kui traalimisega saaks kiiremini alustada kui süvendamisega, ei pruugi see ka suurt aidata.

"Traalimine on põhja silumine - seal on vall ja see lükatakse laiali kanali sügavamatesse aladesse. Süvendustöö seevastu on valli sette väljakaevamine ja ära viimine," selgitas ta erinevust.

Eelmise põhja silumisega saavutati kanalis 5,2 meetrit sügavus, kuid süvendamisega soovitakse see taastada 5,4 meetri peale. Samas ei ole võimalik süvendamisega alustada enne 1. augusti erinevate kooskõlastuste ja keskkonnaalaste piirangute tõttu. Ja seda Katuse sõnul ka juhul, kui eeltöödega oleks alustatud varem.

Tema sõnul on Väinameri ja konkreetne piirkond väga madal, mida on kahel viimasel aastal võimendanud ka ekstreemsemad loodusolud. Et varem nii suuri häireid laevaliikluses ei tekkinud, on Katuse sõnul seletatud ka sellega, et varem olid liinil ka vanad laevad, mil süvis väiksem ning kriitilises olukorras sai kasutada ka neid.

Hüdrograaf Peeter Ude pakkus hiljuti välja, et Rukki kanalis tuleks viia läbi märksa ulatuslikumad süvendustööd kui riik seda plaanib ning mis sisaldaks ka lõhkamisi. Sellisel juhul saaks süvendada kanali kuni 6 meetri peale. Katuse sõnul riik seda teha ei plaani.

"Me oleme oma majas rääkinud sellest, aga nagu ka Peeter Ude ise ütleb, siis lõhkamiseks on vaja teha meeletult töid. Tuleb arvestada kuluefektiivsust. Ja isegi kui me nii süvendame 5,8 meetri peale, siis me ei tea, kui kaua see püsib. Seega on riik otsustanud, et kuluefektiivsuse seisukohalt on otstarbekam teha süvendustöid väiksemas mahus ja iga kahe aasta tagant."

Lisaks tähendaks kanalis lõhkamistööde läbiviimine seda, et kogu tööde ajaks tuleks kanal sulgeda ehk sisuliselt koos sellega ka laevaliiklus.

Majandusminister Kadri Simson saatis esmaspäeval Hiiumaa vallavanemale Aivar Viidikule ametliku vastuskirja, kus ütles, et ministeerium teadvustab hiidlaste muret ja seetõttu on võetud ette mitmeid samme mandri vahel veeliikluse tagamiseks.

"Oleme kindlasti jätkuvalt huvitatud Hiiumaa valla esindajate kaasamisest transpordiühenduste korraldamisse. Sisuliselt on valla (ja varasemalt Hiiu maavalitsuse) esindajad olnud kaasatud nii lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisse. Näiteks kooskõlastatakse vallaga vastavalt avaliku teenindamise lepingu tingimustele ja eraldatud riigieelarvele koostatavad parvlaevagraafikud. Samuti on ministeeriumil ja maanteeametil väga hea koostöö valla esindajaga uut lennuühenduse hanget ette valmistavas eksperdikomisjonis. Täpsemaid detaile saame üle arutada kokkulepitud kohtumisel Hiiumaal," kirjutas minister volikogu esimehele.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: