Veeteede amet Hiiumaa laevaliiklusest: lähtume minimaalsest sügavusest
Veeteede ameti (VTA) selgituste kohaselt ei saa nädalavahetusel Rukki kanali sügavust mõõtnud OÜ Meremõõdukeskuse andmete alusel parvlaevaliiklust planeerida, kuna navigatsioonikaarte koostatakse kindlate reeglite järgi.
"See, et Meremõõdukeskus omal initsiatiivil seal mõõdistamas käis, on pigem intellektuaalselt huvitav info, aga sellega ei ole paraku ei meresõitjal, Tiiu ja Leigeri kaptenil ega hiidlastel praegu midagi tarka teha peale lootuse, et VTA mõõdistusandmed sama näitaksid. Ja sel juhul oleks see muidugi hea uudis," ütles VTA nõunik Priit Põiklik ERR-ile.
Õhtuleht kirjutas kolmapäeval, et OÜ Meremõõdukeskus tuvastas, et laevatee sügavus on nõuetekohane viis meetrit ehk parvlaevaliikluse jaoks piisav. Meremõõdukeskuse juht Peeter Ude tunnistas ajalehele, et nad ei mõõtnud üle kogu kanali sügavust, kuid ühe selle kriitilisema osa, kus VTA andmetel on sügavuseks 4,7 meetrit, kuid nemad tuvastasid, et meri on seal viis meetrit sügav.
Põiklik ütles, et TS Laevade kaptenid said ja pididki lähtuma sügavusandmetest, mis on viimases navigatsiooniteabes kirjas. "See on ka hetkel kehtiv ja see on, et Rukki kanali minimaalne sügavus BK77 süsteemis ehk Kronstadti nulli järgi ning keskmise veetaseme suhtes on 4,7 meetrit."
Veetaseme infot VTA ei jaga, seda infot tuleb meresõitjal, sealhulgas TS Laevade kaptenitel ise jälgida. Põiklik lisas, et Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi veetaseme näitajates pole põhjust kahelda. "Mõõdistustulemused on alati antud keskmise veetaseme järgi – sõltumata mõõdistamise hetkel olnud veetasemest," selgitas ta. "Üks on veetase, mis on kõikuv, teine asi mõõdistustulemus, mis on alati antud keskmise veetaseme suhtes."
Peeter Ude mõõdistas nädalavahetusel Rukki kanali kandis nii palju kui jääolud seda võimaldasid, aga mitte tervet kanalit. VTA kavatseb teha uue mõõdistuse terves Rukki kanalis, niipea kui jääolud võimaldavad.
Ka üks merepõhjas olev kivi muudab navigatsioonikaardi andmeid
"Üks asi, millele peaks tähelepanu juhtima, on see, et VTA annab siiski minimaalse sügavuse, mitte keskmise sügavuse meres. Teinekord piisab ühest kivist, kui see juba muudab. Sügavusandmed on alati antud minimaalse näitaja alusel. See tähendab, et mingis piirkonnas meres võib sügavus olla küll viis meetrit, aga kui seal on kas või üks kivi, mille kohal on vee sügavus 4,7, siis näidatakse selles lähipiirkonnas navigatsioonikaardil ka sügavuseks 4,7 meetrit," rääkis Priit Põiklik.
Ta ütles, et meres võib eri asjaoludest tingitult ka sügavus muutuda, kuid hetkel ei ole TS Laevade kaptenitel muid ametlikke andmeid kui VTA mullu novembris ja detsembris tehtud mõõdistus.
Sellist tehnikat ei ole Põikliku sõnul kuskil, mis lubaks mõõdistada ka jääoludes, seda peaks sel juhul tegema allveelaevaga. "Niisugust võimekust Eestil paraku ei ole. Sestap – ootame ära meie mõõdistuse, ametlikud sügavusandmed ja kanname need navigatsiooniteabesse ning seejärel saame öelda, mis on Rukki kanali minimaalne sügavus praegusel hetkel. Kui läheb kõik plaanitult, võivad need andmed meil käes olla juba esmaspäevaks," lausus Põiklik.
Madala veetaseme tõttu katkes parvlaevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel tänavu talvel mitmel korra. Andmeid veetaseme kohta põhinesid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituudil.
Hiiumaa ja mandri vahelise laevaliikluse osas on pidanud selgitusi andma ka majandusminister Kadri Simson. Ta on öelnud, et valitsus tegeleb tõsiselt olukorra lahendamisega ning enne süvendustöid on leitud teised transpordilahendused.
"Tuletan meelde, et probleemide tekkimisel võttis riik kiiresti tarvitusele abinõud hiidlaste olukorra leevendamiseks: tihendati Tallinn-Kärdla lennuliini ja Saaremaa-Hiiumaa vahelist laevaühendust," sõnas Simson.
Toimetaja: Indrek Kuus