ERR-i Washingtoni korrespondent Maria-Ann Rohemäe rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et USA-s on kriitikud heitnud Trumpile ette seda, et ta küll otsustas tuumaleppest väljuda, nimetades seda väga halvaks leppeks, kuid ei pakkunud samas välja paremat varianti.

Kolmapäeval ütles Trump ajakirjanikele, et kui Iraan peaks tuumaprogrammiga edasi minema, siis ootavad teda rängad tagajärjed.

Rohemäe sõnul arvavad osad kriitikud, et Trumpi eesmärk on millalgi Iraanis sõjaliselt sekkuda.

"Eile ütles endine president Barack Obama, et tuumaleppest väljaastumine oli viga ja kui see peaks nüüd täielikult kokku kukkuma, siis USA peab arvestama, et tulevikus võib Iraan olla tuumariik või siis tuleb lihtsalt riiki sõjaliselt sekkuda. Siin on nüüd inimesed hakanud rääkima, et see võib-olla oligi Trumpi plaan, et Iraani mingil hetkel sõjaliselt sekkuda, seda enam, et tema julgeolekunõunik on John Bolton, kes tegelikult on tuntud oma üsna sõjaka retoorika poolest," rääkis Rohemäe.

Korrespondendi sõnul on huvitav aga see, mida Euroopa riigid teevad, sest Iraan on andnud märku, et on valmis leppesse jääma, aga kui Euroopa riigid sanktsioonide alla satuvad, on keeruline sellesse leppesse jääda.

ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi sõnul on Venemaa kinnitanud, et ei kavatse kokkuleppest Iraaniga loobuda.

Teisipäeval tehtud avalduses rõhutas Venemaa välisministeerium, et tuumalepet on rikkunud Washington, mitte Teheran.

"Samuti on avalduses rõhutatud, et kokkulepe töötas, oli efektiivne dokument ja loobumine on põhjendamatu. Samuti teatas välisminister Sergei Lavrov, et lähiajal toimuvad konsultatsioonid Euroopa partneritega, et arutada, kuidas edasi liikuda selles keerulises küsimuses," ütles Aleksejev.

"Käisid ka kuulujutud, et äkki Moskva võiks võtta enda peale vahendaja rolli Teherani ja Washingtoni vahel. Aga täna tuli info, et USA kehtestas uued sanktsioonid Vene relvatööstuse ettevõtete vastu. Põhjus oli koostöö Iraani kolleegidega. See paistab nii, nagu Venemaa ühe käega toetaks kokkulepet Iraaniga ja teise käega aitaks Teheranil oma raketiprogrammi ellu viia," lisas korrespondent.

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles, et nii London, Berliin kui ka Pariis on kinnitanud, et jäävad leppele truuks.

"See samm Washingtoni poolt järgneb ju tegelikult nädalaid kestnud Euroopa diplomaatilisele missioonile kõige kõrgemal tasemel, kui nii Angela Merkel kui ka Emmanuel Macron üritasid Trumpi ümber veenda leppega seotuks jääma. Nad tegid selle käigus ka mõnes mõttes sammu Washingtoni poole, kui ütlesid, et kuigi lepe nende hinnangul ja Euroopa Liidu hinnangul laiemalt üldse toimib, ei ole see täiuslik," rääkis Tralla.

"Macron on ka hlijuti öelnud, et tegelikult peaks astuma Teheraniga läbirääkimistesse laiema raamistiku osas, mis reguleeriks ka Iraani ballistiliste rakettide programmi ja tegutsemist Lähis-Idas," lisas ajakirjanik.

Tralla sõnul nendivad Saksamaal näiteks sotsiaaldemokraadid, et Trumpi käik võib sundida Euroopat tihedamale koostööle Hiina ja Venemaaga.

Tralla lisas, et arvestades niigi keerulisi kaubandussuhteid USA-ga, ei ole sanktsioonide ähvardus Euroopa ettevõtetele, kellel on Iraanis kaalul kümneid miljardeid eurosid, sugugi hea uudis.

"Aga juba esmaspäeval kohtuvad Euroopa kolme riigi välisministrid oma Iraani kolleegidega, ju siis saame täpsemalt teada, milline on Euroopa plaan edaspidiseks," sõnas Tralla.

Trump õigustas Iraani tuumaleppest lahkumise otsust

USA president Donald Trump kaitses kolmapäeval otsust lahkuda Iraani tuumaleppest, sest Iraaniga käivad alati käsikäes kaos ja surm.

Trump ütles valitsusistungil, et on valmis Iraaniga uue tuumaleppe üle läbirääkimisi pidama, kuid lisas: "Me kas teeme maailmale tõeliselt hea kokkuleppe või ei tee üldse mingit kokkulepet."

USA president teatas liitlaste keelitustest hoolimata teisipäeval, et USA lahkub 2015. aastal allkirjastatud tuumaleppest ja taaskehtestab Iraanile sanktsioonid.

Trumpi sõnul on lepe ühepoolne ning selle tulemuseks oleks tuumarelva levik. Ta lisas, et "ei soovita Iraanil tuumaprogrammi alustada".