Naftahinnad maailmaturul neljapäeval pärast kolmapäevast langust küll kerkisid, kuid reageerisid üldiselt rahulikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Põhjus, miks ei olnud ehk nii negatiivne see turgude reaktsioon, on see, et juunis tuleb OPEC-i kohtumine, kus arutatakse, mil määral Iraani nafta importi Euroopasse asendab Saudi Araabia tootmismahu suurendamine," selgitas Luminor panga peaökonomist Tõnu Palm.

"Ega see, et Iraanile kehtestati sanktsioonid, ei tähenda, et Iraan ei toodaks naftat edasi, lihtsalt seda ei osta enam Euroopa või USA, vaid see liigub hoopis Venemaale või Hiinasse, kes ei ole nii tundlikud neile sanktsioonidele," ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.

Euroopa suurriikide majanduse jaoks võib USA lahkumine Iraani tuumaleppest olla siiski tõsine probleem - isegi kui poliitilisel tasemel soovitakse jätkata kaubandusega, siis ettevõtetel on seda raske teha, sest nad on tõsiselt integreeritud Ühendriikidega.

"Viimasel ajal on Euroopa Liit üha rohkem eksportinud Iraani, teinud sinna suuri investeeringuid, näiteks Renault. See mõjutab mitte ainult nafta hinda, vaid ettevõtteid laiemalt, kes Iraaniga kauplevad, ennekõike Euroopa Liidus see mõjutab Saksa, Prantsuse ja Itaalia majandusi," rääkis arenguseire keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.

Eesti jaoks on Iraan olnud viimastel aastatel küllaltki oluline teravilja, eeskätt odra ekspordi turg. Seegi äri võib nüüd kannatada saada, sest pangad ei pruugi seda enam krediteerida.

"Pangad suhtuvad igasugusesse kauplemisse selle riigiga, mille suhtes USA on kehtestanud sanktsioonid, väga ettevaatlikult, sest nad ei taha, et neid arvataks rahandussüsteemist välja," selgitas Kitsing.