Valge Maja: Trump ei luba Vene ametnikel USA kodanikke küsitleda ({{commentsTotal}})

{{1532026200000 | amCalendar}}
Michael McFaul.
Michael McFaul. Autor/allikas: Mikhail Japaridze/ITAR-TASS/Scanpix

USA president Donald Trump on lükanud tagasi Vene presidendi Vladimir Putini ettepaneku lubada Vene ametnikel kuulata üle Ühendriikide endist suursaadikut Venemaal ja teisi USA kodanikke, ütles Valge Maja pressiesindaja Sarah Sanders neljapäeval.

"See on ettepanek, mille esitas siiralt president Putin, kuid millega president Trump ei nõustu," sõnas Sanders.

Putin tegi esmaspäeval Helsingis peetud tippkohtumisel Trumpiga ettepaneku lubada USA justiitsametnikel küsitleda Demokraatliku Partei arvutitesse häkkimises süüdistuse saanud 12 Vene luuretöötajat Venemaal vastutasuks selle eest, et Vene ametnikel lubataks küsitleda Ühendriikide endist suursaadikut Venemaal Michael McFauli ja teisi.

"Loodetavasti lubab president Putin 12 tuvastatud venelased tulla Ühendriikidesse oma süütust või süüd tõendama," lausus Sanders.

USA asejustiitsminister Rod Rosenstein tegi 13. juulil teatavaks, et USA vandekohus on esitanud 12 Vene luureohvitserile süüdistuse Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.

McFaul reageeris kolmapäeval vihaselt sellele, kui Sanders ütles, et Trump kohtub oma meeskonnaga, et kaaluda Putini ettepanekut, mida USA president oli Helsingis tippkohtumise järgsel pressikonverentsil nimetanud "uskumatuks pakkumiseks".

McFaul ütles usutluses ajalehele Wall Street Journal: "Olen äärmiselt pettunud, et Valge Maja ei kasutanud võimalust lükata ümber see uskumatu väljamõeldis, justkui USA valitsuse ametlikud esindajad võiksid kuidagi osaleda Vene seaduste rikkumises."

Vene president tegi ettepaneku Helsingis pressikonverentsil Trumpiga vastuseks küsimusele, kas ta annab USA-le kohtumõistmiseks välja 12 Vene agenti.

"Me võime tulla teile poolele teele vastu; me saame astuda veel ühe sammu," ütles Putin. "Me saame tegelikult lubada Ühendriikide ametlikud esindajad riiki ning nad saaksid osaleda" nende 12 küsitlemisel Venemaal, sõnas ta.

Seejärel ootaks Venemaa tema sõnul ameeriklastelt käitumist vastastikkuse põhimõttel. "Nad peaksid küsitlema ametnikke, teiste seas USA õiguskaitseametkondade ja luureteenistuste ohvitsere...kellel on midagi pistmist ebaseaduslike tegudega Vene territooriumil ja meie peame taotlema meie õiguskaitse kohalolekut," sõnas Putin.

Moskva teatas seejärel, et tahaks usutleda McFauli ja veel 11 USA ametnikku või ärimeest Venemaal algatatud kohtuasja raames USA-s sündinud Briti passiga miljardäri William Browderi vastu, kes on Venemaal finantskuritegude tõttu tagaselja vangi mõistetud.

Browder etendas keskset rolli USA kongressi otsuses võtta vastu nn Magnitski seadus ja kehtestada selle alusel sanktsioonid inimõigusrikkumistega seotud Venemaa ametnike suhtes.

Valge Maja ebamäärane positsioon Putini ettepaneku suhtes jõudis tekitada kahe päeva jooksul USA valitsusaparaadis pahameeletormi. Mõlema partei poliitikud on mõistnud karmilt hukka idee, et Trump lubaks Vene prokuröridel tulla Ühendriikidesse selle ametnikke intervjueerima.

Välisminister Mike Pompeo ütles neljapäeval antud usutluses, et seda ei juhtu. "Administratsioon ei saada ega sunni ameeriklasi reisima Venemaale selleks, et Vladimir Putin ja tema meeskond saaksid neid üle kuulata," lausus ta.

USA senat toetas ülekaalukalt otsust mitte lubada ametnikke küsitleda

USA senat toetas neljapäeval ülekaalukalt mittesiduvat resolutsiooni, millega avaldati vastuseisu valitsuse praeguseks kõrvale heidetud ideele lubada Vene ametnikel Ühendriikide ametnikke üle kuulata.

Sajakohalises senatis toetas resolutsiooni 98 senaatorit.

"See võeti vastu 98-0 nii nagu oli vaja. Meil ei tohiks kunagi vaja minna resolutsiooni vastuvõtmist, et kinnitada oma pühendumust USA suursaadikute kaitsmisele küsitlemise eest välisriikide valitsuste poolt, kuid selle presidendi tegevus Putini päevakorra elluviimisel tegi selle vajalikuks," säutsus demokraadist senaator Richard Durbin Twitteris.

Rosenstein: USA süüdistused välisriikide agentidele on õigustatud

USA asejustiitsminister Rod Rosenstein kaitses neljapäeval süüdistuste esitamist välisriikide agentidele, kes ei pruugi kunagi jõuda Ühendriikide kohtupinki.

Rosenstein, kelle järelevalve all viib eriprokurör Robert Mueller läbi juurdlust Venemaa sekkumise suhtes 2016. aasta presidendivalimistesse, ütles Colorado osariigis Aspenis julgeolekufoorumil, et justiitsministeerium teavitab USA avalikkust välisriikide valitsuste rünnakukatsete tuvastamise korral Ühendriikide poliitika vastu.

"Skeemide paljastamine avalikkusele on tähtis viis nende neutraliseerimiseks," lausus justiitsminister Jeff Sessionsi asetäitja. "Ameerika rahval on õigus teada, kas välisriikide valitsused sihivad neid propagandaga." 

"Mida saame me teha oma väärtuste kaitseks välismaalt lähtuvate jõupingutuste vastu mõjutada valimisi, nõrgestada meie sotsiaalset sidusust ja pöörata ameeriklasi üksteise vastu?" küsis Rosenstein.

"Nii nagu terrorismi ja teiste rahvusliku julgeoleku ohtude puhul läheb ka pahatahtliku välismõju vastu vaja kõigi valitsusametite ühtset ja strateegilist lähenemist," sõnas ta.

Rosenstein tegi 13. juulil teatavaks, et USA vandekohus on esitanud 12 Vene luureohvitserile süüdistuse Demokraatliku Partei meilidesse häkkimises enne 2016. aasta presidendivalimisi.

Asejustiitsminister lükkas Aspenis tagasi ka kriitika, et välisagentidele küberrünnakutes või mõjutuskampaaniates osalemise eest süüdistuste esitamine on viljatu, sest neid ei anta tõenäoliselt USA-le välja. "See on lühinägelik vaatenurk," sõnas ta.

Muelleri juurdluse käigus on nüüdseks esitatud süüdistus rohkem kui kahekümnele Vene kodanikule seotuses Vene valitsuse orkestreeritud ulatusliku mõjutuskampaaniaga enne 2016. aasta USA presidendivalimisi.

Rosensteini sõnul võib süüdistuste esitamisel olla heidutav mõju. "Isikud, kes arvasid, et on Ameerika vastu kuritegusid sooritades välisriikide kaitse all, leiavad end mõnikord föderaalvanglatest," lausus ta.

Minimaalselt takistavad süüdistused kahtlustatavatel nendesse riikidesse reisimist, mis võivad nad välja anda, ning süüdistuste avaldamine teenib ka USA avalikkuse teavitamise eesmärki, mille kaudu suureneb usaldus õigussüsteemi vastu, ütles asejustiitsminister.

Rosenstein andis ka mõista, et justiitsministeerium kavatseb võtta kasutusele senisest aktiivsema lähenemise välismõju ja küberoperatsioonide tõrjumiseks.

Tema sõnul püüab ministeerium paljastada välisriikide mõjutuskatseid USA vastuluure tegevust kahjustamata ning riigi poliitikasse sekkumata. "See väljakutse kutsub rakendama erapooletuid põhimõtteid." 

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata vabariiklast Donald Trumpi.

Rosenstein kordas USA luurekoordinaatori (DNI) Dan Coatsi ja teiste ametnike kinnitusi, et Venemaa sekkumiskatsed jätkuvad ning Moskva on Ühendriikidele igapäevane küberoht. "Venemaa jõupingutus mõjutada 2016. aasta presidendivalimisi on kõigest üks puu kasvavas metsas," sõnas ta.

"Vene luureohvitserid ei komistanud Ameerika arvutitesse häkkimise ja eksitavate sõnumite postitamise ideede otsa, sest neil oli vaba pärastlõuna. See on midagi, mida nad teevad iga päev," ütles asejustiitsminister.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: