FT: Danske Eesti filiaali kaudu liikus ühes aastas 30 miljardit dollarit

Ajalehe Financial Times andmetel leidis sõltumatu juurdlus, et Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi ühe aasta jooksul ligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha.
Tegemist on Danske panga poolt tellitud raportiga, mille on koostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga õnnestus Financial Timesil tutvuda.
Järeldused tekitavad palju küsimusi selle kohta, kui palju ja millal teadis Danske panga juhtkond, kuivõrd suures ulatuses liikus raha läbi väikese Eesti filiaali.
Skandaali tekitanud tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ning kõrgperioodiks oli 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaali mitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini. Tehinguid toimus sellel aastal ligi 80 000.
"See on nii väikese filiaali kohta tõeliselt jahmatav summa. Sellist raha liikumist ei saa toimuda ilma, et see küsimusi tekitaks," nentis üks uurimise lähedalt seotud allikas.
Samas polnud kõik need tehingud iseenesest kahtlased. Kuid see on panga ülesanne veenda nii end kui ka pangandusjärelevalvet, et panka ei kasutata rahapesuks ning et pangal on piisavalt tugevad kontrollmehhanismid musta raha märkamiseks.
"Me suhtume sellesse teemasse väga tõsiselt, see on ka põhjus, miks me oleme ellu kutsunud väga põhjalikud juurdlused," kommenteeris Danske nõukogu esimees Ole Andresen. "Me oleme pühendunud täieliku pildi saamisele ja ma usun, et see on kõigi huvides, et järeldusi tehakse kinnitatud faktide, mitte kontekstist välja võetud infokildude põhjal."
"Me oleme raportite lõpetamise faasis, kuid nagu me oleme juba teatanud, on selge, et selle portfoolioga seotud küsimused olid suuremad, kui me varem eeldasime," lisas ta.
Seni on arvatud, et üheksa aasta jooksul liikus läbi Eesti filiaali kokku 3,9 miljardit dollarit kahtlaseid tehinguid. Kuid nii tuntud investor ja Kremli-kriitik Bill Browder kui ka Taani ajaleht Berlingske teatasid juulis, et summa võib olla umbes 8,3 miljardit dollarit. Selle peale tunnistas ka Danske, et lõplik summa võib olla "mõnevõrra suurem".
Viimased viis aastat Danske tegevjuhiks olnud Thomas Borgen vastutas aastatel 2009-2012 rahvusvahelise panganduse, sealhulgas ka Eesti filiaali eest. Järeldused tekitavad küsimuse, kas ta oli teadlik, kui suured summad läbi Eesti filiaali liikusid, ja mida ta tegi nende uurimiseks.
Promontory Financial kirjutas oma raportis, et pärast 2013. aastat hakkasid summad väiksemaks muutuma ja eriti kiire kahanemine toimus siis, kui Eesti finantsinspektsioon huvi tundma hakkas.
2014. aastal Eesti finantsjärelevalve leidis nimelt, et aset on leidnud rahapesuvastaste reeglite suures mahus ja kaua kestnud süsteemne rikkumine. Sisuliselt nõudis finantsinspektsioon, et Danske filiaal mitteresidentide teenindamist piirama hakkaks.
Danske Bank peaks käesoleval kuul avaldama kas raportit rahapesuskandaali teemal. Üks neist keskendub kahtlaste tehingute detailide ja teine järelevalvele.
Toimetaja: Laur Viirand