Ajalehe Financial Times andmetel leidis sõltumatu juurdlus, et Danske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi ühe aasta jooksul ligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisest Nõukogude Liidust pärit raha. Tegemist on Danske panga poolt tellitud raportiga, mille on koostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial ning mille mustandiga õnnestus Financial Timesil tutvuda.

"Rahapesule mingisugust õigustust ei ole. See on ikkagi finantssektoris väga-väga suur kuritegu. See on see, millest nagu kõik pangad hoiavad nii kaugele kui vähegi saavad. Kõik sellised normaalsed pangad, mis kindlasti ka Danske pank on - ta ei ole kindlasti loodud selleks, et raha pesta," rääkis Hansapanga kunagine juht.

"Reeglid on muutunud. See, mis oli kümme aastat tagasi, oli hoopis teine maailm, mis on täna," tuletas ta meelde ning ei välistanud võimalust, et kunagiste seaduste kohaselt ei pruukinud rikkumist olla.

Küll aga välistas Neivelt võimaluse, et selliste summade liikumist keegi ei märka. "Kindlasti peab seda keegi nägema. Seda, et nüüd keegi seda ei näe, seda kindlasti ei saa olla. Kindlasti antakse sellest ka teada rahapesu andmebüroole, regulaarselt peab sind kontrollima ka finantsinspektsioon, lisaks kõik kontrollmehhanismid, mis pankadesse on ehitatud. Seda peab nägema. Veel kord - ma ei taha siin kedagi veel süüdi mõista. Ootame ära, mis need tulemused on. Mida Danske pank ütleb, mida ütleb meie finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo. Ootame need uuringud ära, mis siis ikka tegelikult toimus."

"Kindlasti ei ole panga juhil - kui me nüüd räägime pangast nagu Danske pank või mingid teised pangad, kus tegevjuht ei ole ise omanik - siis ei ole seal panga juhil ühtegi huvi sellega tegeleda," toonitas Neivelt. "Öeldakse, et pangad teenivad sellest ilgelt kasumeid. Aga traditsiooniline pank on fikseeritud tasu ühelt välismakse korralduselt. Ja kui mõtlete nüüd selle panga tulude peale - tuleb suur summa dollareid sisse, seisab seal üks-kaks päeva, läheb järgmisse kohta. Sa teenid selle pealt 20-30 eurot maksekorralduse tasu. See on kõik. Selle eest ei tasu liigutada. Seal peab olema midagi muud. Kindlasti ei ole panga juhid tahtlikult tegelenud rahapesuga."

Neivelt nentis, et midagi head Danske filiaali skandaal Eesti mainele ei tähenda. Tema hinnangul oodatakse Eestilt praegu seda, et öeldaks riigina väga selgelt välja, kes jättis oma töö tegemata ja mida tehakse selleks, et enam selliseid asju ei juhtuks.