Peaminister Jüri Ratase sõnul panustab järgmise aasta eelarve eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse.

"Valitsus on ühisel seisukohal, et panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime sidusamasse ja jõukamasse ühiskonda. Seetõttu oleme otsustanud, et nii patrullpolitseinike, piirivalvurite kui ka päästjate palgad peavad märkimisväärselt kasvama. Samuti jätkuvad palgatõusud hariduse, kultuuri ja sotsiaalhoolekande valdkonnas," ütles ta.

Eelnõu järgi eraldatakse järgmise aasta riigieelarves Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks ligi 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks hinnanguliselt kaheksa miljonit eurot. Samuti kasvavad õpetajate töötasud. Üldhariduskoolide õpetajate palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Ratas rääkis pressikonverentsil, et arutelu all olid ka aktsiiside mõjud ja võimalikud aktsiisimuudatused, kuid otsustati, et muutusi ei tule. "Alkoholiaktsiisi puhul tegime lisaotsuse: 2019. aasta tõus jääb ära, see tuleb nüüd ka seadusesse panna, kuid lisaks jääb ära ka 2020. aasta alkoholiaktsiisi tõus," tõi ta välja.

Linnade ja valdade sissetulekud kasvavad järgmisel aastal umbes viis protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Samuti jätkub üleminekutoetuste maksmine põllumeestele. Ida-Virumaa programmile on eelarves ette nähtud pea viis miljonit ja Kagu-Eesti programmile 800 000 eurot. Riigi eelarvestrateegia otsuste järgi jätkub nende rahastamine aastani 2022.

"Kokkulepet saavutades oleme pidanud silmas eelarvenõukogu soovitusi, kes on öelnud, et täna, kus meil on majanduses pigem head ajad, tuleb mõelda ka selle peale, et ühel päeval oleks olemas ka reservid, juhuks kui nii head ajad enam ei ole," lausus kultuuriminister Indrek Saar (SDE).

Kaitsekulud kasvavad 590 miljoni euroni

Ratas rõhutas, et 2019. aasta eelarve on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus.

"Riigi rahandus on väga heas korras. Sealjuures leidsime võimaluse anda haigekassale juurde 180 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi. Kaitsekulud kasvavad pea 590 miljoni euroni, mis moodustab meie SKP-st praeguste hinnangute kohaselt üle 2,1 protsendi. Transpordi-, taristu- ja teistesse investeeringuprojektidesse suuname ca 370 miljonit eurot," märkis Ratas.

Ta lisas, et täpne protsent SKP-st, mille kaitsekulutused moodustavad, selgub aastase viivitusega ehk ajaks, mil on teada selle aasta SKP.

"Täna võib öelda, et jah, prognoositud on rohkem kui kaks portsenti. Need on läbi aegade suurimad kaitsekulutused," tõdes peaminister.

Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 6,2 protsendi tasemele.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et uusi makse tuleval aastal ei kehtestata ja üldine maksukoormus väheneb. Tema sõnul ei laristatud eelarvega raha ja võrreldes kevadel kokku lepitud riigieelarve strateegiaga suuri põhimõttelisi muudatusi teha ei tulnud. Rääkides sellest, mis jäi kripeldama, tõi ta välja teaduskulude kasvu.

"Võib ju muret tunda, et teaduskulude kasv ei ole selline, nagu me tahtsime, need jäävad samale tasemele," märkis ta. "Asju, mida võiks teha teistmoodi või rohkem, on küll, aga see on valikute küsimus. See on tasakaalus kompromiss," iseloomustas ta eelarvet.

Valitsus tugines riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena.