Kas teie jaoks on ÜRO ränderaamistiku teema nüüd lõppenud?

Päriselt ehk ei ole. Parlament on küll [oma avaldusega] tahet väljendanud, aga kas see on piisav mandaat [ÜRO ränderaamistikuga] ühinemiseks või mitte, eks seda tuleb veel arutada. Eksperdid on enne tänast avaldanud erinevaid arvamusi, mõned neist on öelnud, et valitsus peab kindlasti otsuse vastu võtma ja alles siis saab Eesti riigi diplomaat või poliitik mandaadi [sõita ÜRO valitsustevahelise konverentsile].

Kas valitsus tuleb selle teema juurde tagasi?

Arvan ja loodan, et ei tule.

Ja praegune koalitsioon – Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, Isamaa – kestab kuni parlamendivalimisteni?

Loodetavasti see nii läheb. Riigieelarve on menetluses... Aga eks parlamendi rändepakti otsuse järel on koalitsioonierakondadel jätkuvalt erinevad seisukohad, kas see on piisav mandaat või ei. Omaette küsimus on see, kuidas ÜRO protseduurid reguleerivad paktiga ühinemist.

Olete te pettunud riigikogu hääletuse järel?

Selline on praeguse parlamendikoosseisu poliitiline tahe ja oli arvatav, et nii läheb. Mis siin poliitikas ikka pettuda. Ka enne on olnud väga põhimõttelisi hääletusi Eesti riigile väga olulistes küsimustes, kus Isamaa on jäänud vähemusse, olgu see piirileping või kooseluseadus.

Mida arvata sellest, et opositsiooni suurim erakond, Reformierakond, jättis riigikogu avalduse lõppteksti üle hääletamata? Kas neil pole oma arvamust ränderaamistiku suhtes?

Eks nad suudavad seda ise vast kõige paremini kommenteerida. Aga küllap on neil [fraktsioonis] erimeelsusi, halb on see, et nad neid erinevaid seisukohti hääletusel ei väljendanud. Et nad otsustasid mitte hääletada, ei olnud väärikas, sellega taanduti vastutusest. Nende käitumine sai ju määravaks: kui Reformierakond hääletanuks lõpphääletusel pakti vastu, siis piisanuks, et riigikogu ei oleks avaldust [ÜRO ränderaamistikuga] ühinemise kohta heaks kiitnud.

Kas valitsuskriis on nüüd läbi?

Sõna "kriis" tarvitatakse valitsuskriisi kontekstis liiga kergekäeliselt. Tänane päev näitas veelkord, et opositsioonikriis on veelgi suurem kui valitsuskriisiks nimetatud vastuolud. Pean silmas juhtiva opositsioonierakonna [Reformierakonna] käitumist, kus vastuolu nende sees on sügavam või vähemalt sama suur, kui meil erinevate koalitsioonipartnerite vahel.

Ja siiski, kas valitsuskriis on möödas?

Küllap on, jah.