Kaljulaid võrdles kähmlejaid Toompeal Interrindega ({{commentsTotal}})

Indrek Tarand EKRE meeleavaldusel piiramisrõngas
Indrek Tarand EKRE meeleavaldusel piiramisrõngas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

President Kersti Kaljulaid nimetas vastuvõetamatuks esmaspäevast vahejuhtumit Toompeal EKRE meeleavaldusel, meenutades, et viimati märatses Toompea lossi ees niimoodi Moskva-meelseid Eesti iseseisvuse vastaseid koondav Interrinne. Ühtlasi jõudis ta koos peaminister Ratasega otsusele, et Eesti esindamise Marrakechi konverentsil korraldab välisministeerium.

Kaljulaid ütles teisipäevahommikuses postituses sotsiaalmeedias, et ühtpidi oli esmaspäeval meie demokraatiale hea päev. "Teisalt aga tehti midagi meie ühiskonnas ka katki. Midagi, mida oleme seni pidanud iseenesestmõistetavaks, ei ole seda enam mitte. Kaks nädalat hirmu, viha ja segaduse külvamist päädis eile vägivalla lõikamisega. Viimati märatses Toompea lossi ees niimoodi interrinne. See on vastuvõetamatu," kirjutas president, viidates EKRE korraldatud meeleavaldusele, kus läks kähmluseks piketeerijate ja eurosaadik Indrek Tarandi vahel.

President ütleb end mõistvat inimesi, kes parlamendi otsusega ei nõustu. "Ma mõistan, kui poliitikute kutsel kogunetakse tänavale oma seisukohti väljendama – see on osa meile nii tähtsast demokraatiast ja inimeste võõrandamatu õigus ning mul on hea meel, kui inimesed kaasa räägivad ja mõtlevad. Aga poliitikud peavad mõistma ka enda vastutust neis olukordades."

Riigipea sõnul vastutab igaüks ise oma käitumise eest, kuid poliitikute vastutus on suurem. Ta rõhutas, et iga poliitik, kes suudab inimesi enda järel koondada, jagab ka vastutust nende inimeste eest, kes tema järel tulevad. "Selles olukorras ei saa poliitik end enam asetada kõrvalseisjaks, taandada end üheks paljudest. Selles olukorras on iga antud jalahoobi, vihkamisel kutsuva plakati või tapmisähvarduse eest kaasvastutaja ka poliitik, kelle kutsel on kogunetud. Kes seda vastutust ei tunne, ei sobi rahva ees minema."

Teisipäeva hommikul Kadriorus presidendiga kohtunud peaminister Jüri Ratas kinnitas, et esmaspäeva õhtul parlamendis toimunud hääletusega taastus valitsuse töövõime ja -rahu. See on riigipea sõnul oluline, sest Eesti riik vajab juhtimist mitte ainult pärast järgmise aasta 3. märtsi, vaid ka sinnani. President tänas neid rahvaesindajaid, kes kasutasid rahvalt saadud mandaati ja väljendasid oma seisukohta ÜRO ränderaamistiku küsimuses. "Ükskõik, kas see nupp, mida vajutati, oli roheline või punane – parlament näitas, et riigikogu suur saal pole vaid otsuste vormistamise, vaid ka sisulise debati, oma valijate tahte väljendamise ja otsuste tegemise koht."

Peaministri kinnitusel lähtub valitsus parlamendi esmaspäevasest otsusest ning sellega leidis presidendi sõnul kinnitust, et Eesti on jätkuvalt riik, kes tahab maailma olulistes aruteludes kaasa rääkida ja kelle jaoks on oluline, et kehtiks rahvusvahelistel lepetel ja reeglitel püsiv maailmakord. "Mul on selle üle hea meel. Jõudsime koos peaministriga ka seisukohale, et Eesti esindamise Marrakeshi konverentsil korraldab välisministeerium."

Riigikogu kiitis esmaspäevasel täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

Peaminister Ratas teatas pärast riigikogu istungit, et Eesti lähtub ÜRO ränderaamistiku toetamisel riigikogus heakskiidu saanud avaldusest. "Austan ja tunnustan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku."

Peaminister rõhutas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv dokument. See põhimõte on selgesõnaliselt kirjas ränderaamistiku 7. punktis ning samale järeldusele on jõudnud õiguskantsler.

"Sama selgesõnaliselt on dokumendis rõhutatud, et see toetab iga riigi suveräänset õigust oma migratsioonipoliitikat ise kujundada. Me otsustame ka edaspidi iseseisvalt, kas, keda ja kui palju meie riiki lubatakse ning kuidas oma piire kaitseme," märkis Ratas.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: