Saksa valitsuskoalitsiooni kuuluvad Kristlikud-Demokraadid CDU (ja selle sõsarpartei CSU) ning Sotsiaaldemokraatlik partei (SPD). ARD uudistesaate Tagesschau teatel plaanitakse ränderaamistikule lisada resolutsioon, mis tegeleb selliste muredega kui Saksa õiguskord ja migratsioonisurve Saksamaale.

Resolutsioonis kutsutakse üles valitsust tõmbama selgemat piiri legaalse ja illegaalse migratsiooni vahele, parandama EL-i välispiiride kaitset ja survestama lähteriike illegaalsete migrantide tagasivõtuks.

CDU/CSU ja SPD fraktsioonide eestseisuste liikmed kiitsid kavandi esmaspäeva õhtul heaks. Teisipäeval hääletavad mõlema erakonna fraktsioonid selle resolutsiooni kavandi üle.

Ränderaamistik tuleb arutusele ka CDU kongressil detsembris, kui valitakse parteiliidri kohalt taanduvale Angela Merkelile järglast. Ränderaamistiku arutamist ja hääletamist parteikongressil on võimalikest kandidaatidest soovinud enim Jens Spahn.

Tagesschau uuris ka, mis siis juhtub, kui ränderaamistik CDU parteikongressil tagasi lükatakse. Erakonna esindaja Thomas de Maizière ütles, et parteikongressil ei ole "mingeid imperatiivseid mandaate", eriti kui ollakse koalitsioonivalitsuses.

Ränderaamistiku Saksamaa kriitikud kardavad töömigratsiooni ja sõjapõgenike segunemist. Saksamaal on leppe vastu eelkõige AfD.

Saksamaa Vasakpartei (Linke) nõuab ränderaamistiku hääletusele panekut Bundestagis. Selle üks juhte Katja Kipping ütles, et "välispoliitilisi küsimusi tuleb asetada parlamentaarsele areenile", sest see olevat "vahend parempoolsete konspiratsiooniteooriate" vastu.

Parlament diskuteeris teema üle juba novembri alguses, ilma selle üle hääletamata. Kõik parteid peale AfD olid leppe poolt. Teised parteid hetisid AfD-le ette faktide väänamist ja inimeste hirmutamist.

ÜRO ränderaamistik peaks vastu võetama ÜRO rahvusvahelisel konverentsil 10. ja 11. detsembril Marokos Marrakechis. Praegu on teada, et kindlasti ei ühine sellega USA, Ungari, Austria, Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Austraalia.