"Venemaa loomulikult kaitses oma seisukohti ja teised, eriti Lääne suurriigid, mõistsid Venemaa tegevuse hukka," rääkis Rohemäe "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Venemaa suursaadik ÜRO juures rõhutas, et kogu juhtum Kertši väinas oli tegelikult Ukraina provokatsioon, sest Ukraina president Petro Porošenko kardab valimisi kaotada ja nüüd sõjaseisukorra väljakuulutamisega suudaks ta ennast justkui näidata Ukraina päästjana. Selle peale loomulikult Ukraina esindaja vastas, et see on täiesti tavapärane, et Venemaa üritab kuidagi fiktsiooni näidata reaalsusena," kirjeldas Rohemäe.

Ametist lahkuv USA suursaadik ÜRO-s Nikki Haley ütles, et nad mõistavad Venemaa tegevuse hukka ning kuigi nad on üritanud normaalseid suhteid säilitada, siis Venemaa tegevus muudab selle võimatuks.

Haley ütles, et ta on rääkinud sel teemal ka president Donald Trumpiga, kes on tema sõnul olukorra pärast mures. Samas pole Trump ise Ukrainas juhtunu pärast veel sõna võtnud.

"Nädalavahetusel peaks ta kohtuma G20 tippkohtumise raames Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja nüüd arvatakse, et Valge Maja üritab välja mõelda head sõnumit, mis ei oleks liiga karm, sest sellisel juhul võib Venemaa kohtumise tühistada, aga samas ei oleks ka liiga leebe, sest siis USA meedia võtaks Valge Maja n-ö tükkideks," rääkis Rohemäe.

ERR Prantsusmaal: EL-i liikmesriikide ühise seisukoha kujundamine võtab aega

Prantsusmaal Amiensis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ka Euroopas on mitmelt poolt kõlanud hukkamõistvaid avaldusi Kertši väina sündmuste kohta.

"Sõnum on olnud ikkagi üldiselt see, et Venemaa peab selle tegevuse lõpetama, et Euroopa riigid toetavad Ukraina suveräänsust ja terviklikkust ja et Venemaa on astunud üle igasugustest rahvusvahelistest reeglitest," rääkis Ehand.

Ka Euroopa Liidus arutati seda küsimust. EL on juba varem kehtestanud Venemaale sanktsioonid seoses Ida-Ukraina konfliktiga ning neid on ka pidevalt laiendatud ja pikendatud.

Ehand lisas, et tulevik näitab, kas sanktsioone nüüd ka laiendatakse või lõpeb seekordne olukord näiteks ühise deklaratsiooniga. 28 liikmesriigi ühise seisukoha kujundamine võtab Ehandi sõnul aga aega.