ERJK tahab Keskerakonna tagasinõude riigitoetusest kinni pidada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keskerakond.
Keskerakond. Autor/allikas: Siim Lõvi

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) plaanib teha siseministeeriumile ettepaneku pidada Keskerakonna Tartu maja müügist teenitud tulu kinni partei riigieelarvelisest toetusest. ERJK otsustas 2017. aasta suvel, et Tartu maja müügist teenitud 220 000 eurot on keelatud annetus.

"Keelatud annetuse me tagasi nõudma peame. Selles osas kohtuotsus jõustus. Selle täitmise tagamiseks on kaks erinevat viisi. Üks neist on viivis, mis osas meil tegelikult seaduse järgi diskretsioon puudub. Teine on riigieelarvelise toetuse vähendamine," ütles ERJK esimees Liisa Oviir.

Erakonnaseaduse alusel saab partei riigieelarvest saadava eraldise siseministri otsusega kinni pidada annetuse summa kolmekordses, kuid mitte rohkem kui 20 protsendi toetuse ulatuses. Möödunud aasta neljandas kvartalis sai Keskerakond riigieelarvest 361 760 eurot.

Oviiri sõnul on ERJK otsustanud teha siseministeeriumile taotluse hakata Keskerakonna eraldist vähendama. Samas pole Oviiri hinnangul veel lõpuni selge, kui suur peaks olema tagasimakstav summa.

"Viivise osas meil diskretsiooni ei ole. Aga arvestades viimaseid riigikohtu lahendeid, kus on viiviseteemasid väga tõsiselt käsitletud, siis standardviivis on võlaõigusseaduse järgi 10 protsenti aastas. Maksuametile on kuskil 20 protsenti aastas. Teatud juhtudel on ka natukene kõrgemad viivised, aga see konkreetne viivis on 310 protsenti aastas," ütles Oviir.

Erakonnaseadusest lähtuvalt kui erakond ei tagasta ebaseadusliku toetust, tuleb sellelt maksta intressi 0,85 protsenti päevas. "Seaduse tekst on selline, et see viivis hakkab jooksma sellest hetkest, kui see otsus tehti. Antud juhul ma eeldan, et oleks õiguspärane ütelda, et see hakkas jooksma 2017, kui ERJK esimest korda tegi selle nõude," märkis Oviir.

Ta lisas, et ERJK-l on plaanis teha ka palve õiguskantslerile, hindamaks kas enam kui 300-protsendiline aastaintress on põhiseadusega kooskõlas. "Meil ei ole mõtet teha midagi, mis ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas," ütles Oviir, lisades et nii kõrge intress on selgelt üle mõistlikuse määra.

Keskerakonna pressiesindaja Andres Hanimägi ütles, et Keskerakond on ERJK ettekirjutust täitma asunud ja praeguseks on riigieelarvesse kantud 24 000 eurot. Keskerakond küsis ERJK-lt võimalust summa tasumine ajatada, kuid ERJK vastas sellele möödunud detsembris eitavalt.

Hanimägi sõnul pöördus Keskerakond selle vastuse tõttu kohtusse, et kohus hindaks, kas tagasimakset saaks siiski ajatada. Samuti on Hanimägi sõnul partei palunud kohtult esialgset õiguskaitset, tasumata summa osas. "Praegu ei olegi rohkem midagi öelda. Hetkel on see küsimus kohtu otsustada. Kuidas neid intresse hakatakse arvutama või mis saab siis edasi, eks ole näha," rääkis Hanimägi.

Ei siseministeerium ega ka õiguskantsler ei ole veel ERJK taotlusi kätte saanud.

ERJK tegi 2017. aasta juulis Keskerakonnale ettekirjutuse maksta Tartu maja müügilt teenitud 220 000 eurot riigieelarvesse. Keskerakond vaidles sellele vastu, kuid möödunud aasta lõpul siiski ERJK ettekirjutus jõustus. ERJK detsembrikuises kirjas märkis komisjon makse tegemise tähtajaks 11. detsember 2018.

Arvestades, et Keskerakond on 24 000 eurot tasunud, siis on veel tasumata 196 000 eurot. See tähendab, et tasumata summalt tiksuks intressi 1666 eurot päevas ehk näiteks jaanuaris kokku ligi 52 000 eurot. Aasta lõikes moodustaks intress juba 608 000 eurot.

Keskerakonna Tartu maja saaga ulatub 2010. aastasse. Parteile pärandati majaosa ja erakond müüs selle 2011. aastal kauaagsele kaastöötajale Paavo Pettaile 250 000 euro eest. Pettai müüs majaosa 2014. aastal edasi 30 000 euroga ja ERJK hindas, et tegelikult oli esialgne tehing osaliselt varjatud annetus, mis kuulub tagasinõudmisele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: