Uustulnuk Rainer Kuuba: Hispaania kurk ei tohi olla Eesti kurgist odavam
Pärast parlamendivalimisi on õhus võimalus, et kui nii Elurikkuse erakond, rohelised kui ka Vabaerakond jäävad riigikogu ukse taha, siis need kolm lõpuks ühinevadki – nii ennustab Võru Instituudi direktor, maastikuökoloog ja looduskaitsja Rainer Kuuba (47), kes poliitilise uustulnukana kandideerib Elurikkuse erakonnas Toompeale.
Hää, et tullit!
Aitjumma, et sa kutsõt.
Võru Instituudi direktorilt tuleb küsida: võro kiil, kui hästi hoitud see on?
Nii ja naa. Hea, et ta on seniajani olemas, kuigi võru keelest on vähemalt 135 aastat püütud teadlikult lahti saada. Juba tsaariajal hakati seda halvustama ja ütlema, et seda pole üldse vaja. Noores Eesti Vabariigis öeldi, et kui tahame ühte riiki teha, siis peab olema üks keel.
Pärast sõda, kui oli vaja teatris või kinos näidata küla lolli või joodikut, siis pandi ta mingit murret või murrakut rääkima, kuid positiivne tegelane, kes oli korralikult koolis käinud, tema rääkis ilusat kirjakeelt.
Aga võrokesed hoidsid ikka oma keele alles.
Kui paljudes kodudes nüüd võro keelt kõneldakse?
Lõunaeestikeelseid õpikuid on koostatud mitusada aastat. Esimene aabits, mille kaanele oli kirjutatud, et see on võru keele aabits, trükiti 1885. aastal.
Kuid peresid, kus väikeste lastega võru keelt räägitakse, on praegu suhteliselt vähe. Aga kui käid külavahel või lähed turu peale või Võru linnas poodi, siis võru keelt kostab päris palju.
Aga halb on see, et mitu põlvkonda [keele] halvustamist on loonud olukorra, kus täiskasvanud inimesed, kes omavahel räägivad küll võru keeles, hakkavad sealsamas laste poole pöördudes nendega rääkima eesti keeles.
Võro-seto liikumine sai alguse koos kogu rahvusliku liikumisega 1980. aastate teises pooles. Üks selle tulemustest, Võru Instituut, asutati 14. märtsil 1995. Teate ju küll, mis päev on 14. märts? Kristjan Jaak Peterson sündis sel päeval ja alates 1996. aastast tähistatakse seda emakeele päevana.
Väga ilus, et niimoodi langevad asjad kokku. Saame ka meie Võrumaal meelde tuletada, et 14. märts ei ole mitte eesti keele päev, vaid emakeele päev ja suure osa võrukeste emad räägivad võru keelt.
Rainer Kuuba ja Toomas Sildam Autor: Siim Lõvi /ERR
Kui ohtlik on lumisel talvel sõita Võrust Tallinnasse?
Kui valida õige kiirus, siis ei ole ohtlik.
Kas Võru-Tartu-Tallinna maantee peaks olema neljarealine?
Võiks olla neljarealine. Aga mind ei sega, kui mõnes kohas on ka kaherealine, sest Võrumaal on teed veel kitsamad ja veel käänulisemad. Tähtis on sõita õige kiirusega.
Seega teie ei kipuks laenu võtma, et Võrust Tallinnasse lai tee ehitada?
Võru ja Tartu vahele küll neljarealist [maanteed] vaja ei ole. Tartu ja Tallinna vahel saab liiklust paremini korraldada nii, et osa rahvast tuleb raudteele panna, rongidele.
Laenu võtmisega peab aga mõtlema, et äkki on mõistlikumaid kohti, mille peale raha kulutada. Tartu-Tallinna maantee sõiduridade arvust on minule suuremaks probleemiks see, et maal on osa teid ikka kruusakattega ja kevadeti läbimatud.
Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas ütles kord vastuseks kiirraudtee vastastele, et Rail Baltic on kaks korda kitsam kui neljarealine maantee. Seega Rail Baltic ei poolitagi Eestit nagu oponendid hirmutavad?
Rail Balticule tahetakse ehitada kahele poole aed, kust metsloomad enam üle ei saa.
Tallinna-Tartu maantee neljarealistel lõikudel on samuti aed.
Ja sinna on ehitatud [metsloomade] viadukte ja on avastatud, et loomad neid ei armasta. Aga Tallinna-Tartu tee on väga ammu, Rail Baltic... Üks asi on loomadele riigi pooleks lõikamine, teine on meeletu ehitusmaht, soode kuivendamised ja kolmandaks on see nii kallis, aga ära ei tasu. Vaadake Võrumaa Koidula raudteesõlme, mida kümme aastat tagasi nimetati sajandi ehituseks ja kohe oodati sinna ronge, kaupa, elu õitsemist. Ei läinud nii, seisab tühjalt.
Ootused olid Vene-suunalised, kuid keegi ei osanud ette näha, et Euroopa-Vene suhted nii kehvaks lähevad. Rail Baltic aga ühendab Soome, Balti riigid, Poola ja ülejäänud Euroopa.
Äriplaanis on kirjas, et märkimisväärne osa kaupa peaks tulema Venemaalt. Praegu kaupa raudteel ei liigu ja seda pole ka näha tulemas.
Sõnaga, teie olete Rail Balticu vastu?
Sellise projekti vastu küll.
Hoolimata trassist, et kas läbi Pärnu või läbi Tartu?
Mõistlik on trassid läbi kaaluda nii, et kõik on võrdselt laual, koos tulude ja kuludega ning siis otsustada, kas jätta projekt hoopis katki või otsida trassile mõistlikum lahendus. Praegune trass otsustati 2011, kui räägiti kiirraudteest Berliini, meeletutest kaubakogustest. Näiteks Moskvast Berliini rong sõidab, aga isegi seal ei jätku rahvast rohkem kui üks kord nädalas rongiga kahe suurlinna vahel sõitmiseks.
Nii et kui teid valitakse riigikogusse, panete Rail Balticu projekti kinni?
Praeguse projekti, milles on palju küsitavusi, paneme seisma, et analüüsida alternatiive. Üks, mis kindel – praegune trass tekitab korvamatu keskkonnakahju, samuti suure majanduskahju, mille peavad meie lapsed ja lapselapsed kinni maksma.
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
Peate te ise võimalikuks, et Elurikkuse Erakond (ERE) ületab valimiskünnise?
Jah.
ERE esinumber Võru-, Valga- ja Põlvamaal kõlab teie puhul uhkelt, aga valimisküsitlused on ERE suhtes... skeptilised.
Õige. Loogiline.
Kust tuleb siis valimiskünnise ületamise lootus?
Kui küsitlused kõik ära ütleksid, siis ei oleks valimisi vaja. Eks 3. märtsi hilisõhtul saame teada, mida valijad tegelikult arvavad.
Tegelikult tahaks öelda, et kui soovite olla poliitiliste otsustajate seas, pidanuks te valima mõne teise erakonna.
Seda on ka mulle soovitatud. Ja mina olen alati vastu naernud: meeldivam on heas seltskonnas kandideerides parlamendist välja jääda, kui et halvas seltskonnas sinna sisse saada.
Räägite nagu ERE üks käimatõmbajaid Artur Talvik, kelle sõnul "pudelikael Eesti arengule on parteid ise".
Meid on palju, kes ütlevad, et pudelikaelaks on riigikogu valimise seadus ja erakonnaseadus. Kõik inimesed on erakonnapoliitika pantvangid, kuni küsitlusteni, kus öeldakse, et madala reitinguga erakondi ei maksa valida. Aga selline suhtumine on ju isetäituv ennustus – mida rohkem nii räägitakse, seda vähem neid valitakse.
Hoolitakse valijate häältest, sest kui valid parlamendist välja jäänud erakonda, läheb su hääl kaotsi.
Alternatiiv on mis? Et valige ainult suuri erakondi? Ja saate jälle samasuguse poliitika. Siis poleks ju valimisi üldse vaja.
Artur Talvik ütleb, et ERE üritab olla erakond, mis pole erakond. Mis või kes te siis olete?
Peame olema vormilt erakond, sest riigikogu valimistel saavad osaleda ainult erakonnad. Meid on pandud sundkäiku, kuigi siin on palju inimesi, kes on seni vältinud erakonnastumist. Senised erakondlased on pingatanud naba paigast, et erakondlase marki täis teha.
Ega nad meelega.
Ega nad vastu tahtmist ole ka seda teinud.
Paljud minu sõbrad ja tuttavad hakkasid juba möödunud kevadel rääkima, et tõenäoliselt nad märtsis 2019 enam valima ei lähe.
Halb otsus.
Muidugi. Nad ise olid ka kurvad, sest ütlesid, et osade erakondade poolt pole tahtnud kunagi hääletada ja osade poolt ei taha enam hääletada. Siis tekkiski mõte, et tuleb teha teistmoodi.
Aga ikkagi, kes või mis te olete, kui üritate olla erakond, mis pole erakond?
Siiamaani juhitakse kõiki erakondi ülevalt alla. Aga meie tahame olla MTÜ, kus üldkoosolek on kõige kõrgem otsustuskogu. Meie otsustamegi koos ja hääletamegi koos. Meil ei ole tagatuba, ei ole juhatust või volikogu, kes ütleks, kuidas peab hääletama. Parlamendis lepib koalitsioon kokku ja fraktsioonid hääletavad nii nagu neile öeldakse. Meie niimoodi teha ei taha. Tahame, et laual oleksid argumendid ja siis hääletame.
Koalitsiooni te pääseda ei taha.
Ikka tahame.
Kes teid sinna võtab pärast juttu, et meie arutame, kuidas hääletada ja koalitsiooni kokkulepped pole olulised?
Koalitsiooni kokkulepped võtavad aega, enne tulebki asjad läbi arutada ja läbi hääletada. Ega koalitsiooni kokkulepet saa teha kiirustades.
Poliitika on mõnikord väga kiire.
Kas see peab alati nii kiire olema? Hiljaaegu oli näide, kuidas migratsioonileppega oli hirmus kiire, aga rahvas tundis, et poliitikud sõitsid tavalistest inimestest üle, ilma igasuguse aruteluta.
Mis oli ÜRO ränderaamistikus ohtlikku?
See leping ei too kindlasti meile massimmigratsiooni, aga see on halvasti koostatud tekst, millest on võimalik erinevalt aru saada. Mina olen sellises sõnastuses leppele vastu.
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
ERE valimisnimekirjas on 73 nime, 125 inimesega täisnimekirjast jäi puudu 52 nime. Miks?
Kõige suurem põhjus on kautsjon, 500 eurot iga kandidaadi eest. Kui nimekirjas on 125 nime, siis on selge, et kõigil ei ole vähimatki võimalust riigikogusse saada, isegi kui see nimekiri saaks 100 protsenti häältest. 24 inimest jääks ikka välja. Väga suur osa täisnimekirjast on oma erakonda toetavad kandidaadid, kelle eest tuleb aga samuti kautsjon tasuda. Ja teha seda enne nimekirja esitamist [valimisteenistusele].
Erinevus meie ja suurte erakondade vahel on riigi toetus, millest suured maksavad sageli ka oma kandidaatide eest kautsjoni.
Kui keeruline oli teil võtta oma pere eelarvest 500 eurot?
Ikka oli raske, aga mina maksin ka mitme inimese kautsjoni, sest minul oli see võimalus. Kui keegi arvab, et me teeme nalja, siis ei tee – pere kõrvalt paneme päris raha mängu. 500 eurot kodust võtta on kõva raha.
Panite oma metsaraha huugama?
Ei pannud metsaraha huugama, aga õige on see, et üks osa metsamajandamisega teenitud rahast läks nüüd kautsjoniteks.
Miks ERE, rohelised ja Vabaerakond valimiste eel kokku ei läinud, siis oleks teie võimalus riigikogusse pääseda mitte ainult teoreetiline?
Vabaerakonna ja roheliste liitumisest on räägitud juba aastaid, aga sellest pole midagi välja tulnud. Ka [mullu] kevadel, kui mina mängu läksin ja sellest uuesti tõsiselt rääkisime, selgus, et ikka ei ole võimalik. Mõlemad ütlesid: "Ja-jaa, aga tulge teie meie juurde." Sinnapaika see jäi.
Et Vabaerakond ja rohelised kokku ei läinud, ongi üks põhjus, miks sündis Elurikkus. Nüüd on õhus ka variant, et kui keegi meist kolmest parlamenti ei saa, siis loodetavasti tekib ühinemine. Kahjuks on riigikogu valimistel valimisliidud keelatud...
Lubame parlamendivalimistele erakondade valimisliidud?
Just. Mõned küll ütlevad, et siis ei vastutaks keegi, sest praegu vastutab konkreetne partei. Kas te aga oskate tuua näite, kus partei on vastutanud, kui isegi valitsust juhib meil kriminaalkorras karistatud erakond? Millal on partei millegi eest vastutanud?
Eks valimispäev olegi partei vastutamise päev.
Meie praegused erakonnad võtavad valimisi nagu spordivõistlust, kuigi esindusdemokraatiast rääkides peaks see olema valijate usalduse võitmine, mitte parema tulemuse tegemine.
Meil minnakse paremat tulemust tegema, vahendeid valimata. Metsanduse osas kõik lubavad ühesugust ümmargust juttu, et metsandus on väga oluline, loodus ja keskkond... Aga kellelgi ei ole ühtegi konkreetset ettepanekut, välja arvatud Elurikkusel.
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
Mis on ERE üks ja kõige konkreetsem ettepanek, kuidas päästa Eesti metsandus?
Esimene ja kõige kiirem on raiemahud alla saada, milleks tuleb karmistada lageraiet lubavaid tingimusi.
Olen lugenud, et teie metsaomanikuna teete ka lageraiet.
Lageraiet ma keelata ei taha. Lageraie on metsamajandamise võte.
Probleem tekib siis, kui lageraiet tehakse liiga palju. Mina teen lageraiet metsades, mis on raiet lubavad kriteeriumid ammu täitnud, kasvatan metsa meelega vanemaks, et saada suuremat tulu.
Metsateema on teie lemmikteema ja kindlasti oskate öelda, mida teha lepavõsaga, mis hakkas Eestis vohama nõukogude ühismajandite hääbumise järel ja mis pärast 30-aastast kasvamist hakkab mädanema?
Jah, valget leppa võikski raiuda palju rohkem. Häda on selles, et ühelt poolt kurdame lepavõsa üle, teisalt lõigatakse maha täies elujõus bioloogilises mõttes keskealised männikud ja kuusikud lihtsalt seetõttu, et need vastavad raiet lubavatele tingimustele.
Ei juhtu ka midagi, kui lagedaks raiutud lepikud kasvavad uuesti leppa, küttepuud saab sealt hulga ja mustast lepast mööblitki, ega leppa maksa halvustada. Looduslikult on nii, et kui lepp hakkab eest ära mädanema, siis lepa alt tulevad kuused ja kased. Kui raiuda lagedaks, tuleb uuesti lepp peale.
Rainer Kuuba ja Toomas Sildam Autor: Siim Lõvi /ERR
Vabaerakonna Jüri Adams põhjendas, miks ta enam ei kandideeri parlamenti: tema tegevus riigikogu praeguses koosseisus "on olnud frustreeriv ja peaaegu tulemusteta, see on paistnud pigem kui tagajärjetu ajaraiskamine". Teie ei karda samasugust kogemust?
Olen päris kindel, et tuleb samasuguseid kogemusi, erinevus on aga selles, et kui Jüri Adams on juba tüdinenud, siis mina suudaksin veel vastu pidada.
Postimehe kolumnist Andrei Kuzitškin, kes Venemaa kodanikuna ei saa hääletada riigikogu valimistel, alustas kõigi Eesti erakondade hindamist. ERE kohta ütles ta, et teie imiteerite võitlust riigikogu kohtade eest. Lükake Kuzitškini väide ümber.
Muidugi vaidlen talle vastu. Mina küll ei võitle. Minu põhieesmärk on anda inimestele võimalus valida 3. märtsil ka teistsuguse poliitika poolt. Kas inimesed tahavad seda kasutada või mitte, on valijate otsustada.
Meie Elurikkuses räägime, et oleme igal juhul juba võitjad, sest suutsime imiteerida erakonnaks hakkamist, meil on iga ringkonna parimad kandidaadid, ei ole parte, vaid on valdkondade spetsialistid, kes ei otsi tööd, sest meil on töö olemas. Oleme võitnud, sest Elurikkuse teemadest ei ole eales nii palju räägitud kui praegu.
Teie erakonna valimisloosung on "Teeme koos Eestist nutika ökoriigi". Kuidas käivad kokku nutikas ja öko?
Meie kandis on piimakarja pidaja, kes toidab oma lehmi heinaga, mitte siloga. Lehmi lüpsab robot. Igal lüpsikorral võtab robot igast nisast analüüsi ja otsustab, kas piim on puhas ja läheb juustu tegemiseks või on lehm näiteks saanud mesilaselt nõelata ja piim läheb vasikatele. Sellest piimast, mille robot lüpsis maheda heina peal söönud lehmast, saab juust piimas oleva bakteriga. Puhas toit, puhta bakteriga, nii nagu vanaemad tegid mitusada aastat tagasi, aga seal vahel on pisike nutikas robot, mis teeb proove ja tagab kvaliteedi.
See piima- ja juustutootja vääriks teie arvates toetamist. Aga intensiivpõllumajanduse otsese ja kaudse toetamise tahate kaotada. Tähendaks see eurotoetuste sulgemist suurfarmidele, suurtele teravilja, kartuli ja tomati-kurgi kasvatajatele?
Ei, see tähendab tingimuste muutmist. Ega me taha suurtootmist ära keelata. Aga suurtootmise toodetele tuleb anda nende õiglane hind. Kui seda tehakse väga suure keskkonnakoormusega, siis see peab avalduma ka hinnas.
Kuid väiketootjaid, näiteks juustutegijaid, võiks olla igas külas. See on puhas, hea ja korralik söök. Praegu on suurtootmine väiketootmise välja söönud.
Mida peate silmas, kui räägite suurtootmise õiglasest hinnast?
Kui toetused oleksid võrdsed, siis oleksid ka hinnad teised.
Suurtootjatele makstava toetuse vähenemine tõstaks nende toodangu hinda ja tarbijale maksaks toidukorv rohkem.
Siis tuleb toetada neid inimesi, kes on raskustes.
Minu arvates ei ole normaalne, et meie poes on Hiina küüslauk ja Hispaania kurk odavamad kui Eesti küüslauk ja Eesti kurk. Loogiliselt võttes peaks kohalik toode olema odavam, arvestades näiteks transpordikulu. Hispaania suurtootja saab leevendust Euroopa Liidu toetustest, Eesti väiketootja jääb vaeslapseks.
Eesti pidevas hämaruses ja jaheduses tomatit kasvatada ongi oluliselt kulukam kui lõunapoolsetes riikides.
Las nad seal kasvatavad ja söövad, aga loogiline oleks, et meie toit tuleks nii kodu lähedalt kui vähegi võimalik.
Toetate protektsionistlikku lähenemist?
Toetame iseseisvat lähenemist. Meil Rõuges otsustati, et kohalik põhikool proovib teha lastele süüa kohalikust ja mahedast toidukraamist, et toetada kohalikku ettevõtlust, anda lastele puhast ja tervislikku toitu. Kõik koolid peaksid nii tegema. Probleemiks on muidugi kõikvõimalikud nõuded ja bürokraatia, millega paljud väiketootjad kimpu jäävad.
Kui nüüd aus olla, siis maapiirkondades on päris palju kaubandust, kus raha ei liigu, aga inimesed arveldavad omavahel toiduga. Nõukaajal oli komme, et kartul aeti lahti viina eest, nüüd ei ole seda ammu. Nüüd on pigem nii, et üks ajab teisel kartuli lahti ja teine suitsetab traktoristile oma saunas suitsuliha või keegi korjab metsast seeni ja teeb korvitäie marineeritud seeni sisse. Viinaga arveldamine on minevik.
Puskar... Võrumaa ja puskar käivad ju kokku.
Jah.
Me kõik teame, et Võrumaal aetakse puskarit.
Vanal-Võrumaal ja Setomaal on omad meistrid, ja seda tehakse. Kuigi [puskari ajamine] pole lubatud. Kui keegi küsib, kust sa said, ütleme kõik: Leedust tõime.
Leedu on nii kaugel, et keegi ei lähe sinna kontrollima?
Ei, sest Leedus seda müüakse, seal tohib seda teha. Meil ei lubata.
Kas Võrumaa külapoodides võiks olla kohalik puskar müügil?
Jah. Hästi tehtud puskar on väga hea ja kallis. Karta, et inimesed sellest joodikuks lähevad – ei lähe. Puskari joomisega on nii, et seda ei võeta palju, puskar on selleks liiga kange. Setodel on ka täpselt välja kujunenud pakkumise komme – peo peremees hoiab pudelit ja pitsi enda käes ning neile, kes on juba liiga palju saanud, enam ei pakuta. Puskar ei tähenda alkoholismi.
Arvestades, kui "odavaks" on riikliku aktsiisipoliitikaga muudetud Läti alkohol, siis puskar on hoopis teise seina nael. See on kvaliteettoode, mis maksab korralikku hinda. Parmud puskarit osta ei jõuaks.
Riigikogus saate seadust muuta ja puskari legaalseks teha.
Kunagi aastaid tagasi tegime kampaaniat, et puskarit saaks müüa muuseumi meenena. Helistasime riigikogu majanduskomisjoni liikmele Toomas Tõnistele, arutasime asja, aga tema ütles, et Eestis ei tehtagi puskarit. Kutsusin teda külla, et mul on riiulil kolme erineva meistri toodang. Aga ta ei tulnud.
Ma ei saa tõesti aru, miks me keelame ära ühe kohaliku ettevõtlusvormi, millega meistrid saaksid pärimust elus hoida ja miks see ei võiks olla eksklusiivne turismitoode.
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
Maakoolide sulgemise asemel tahate koolide ja lasteaedade võrgustikku hoopis tihendada. Kas kümne lapsega põhikooli pidada on arukas?
Mina käisin algkoolis, kus oli kaks õpetajat kolme klassi peale, lapsed õppisid kahes klassiruumis. Ei ütleks, et olen sellepärast palju rumalam. Kui lapsi on vähe, tulebki otsida paindlikke lahendusi, kuni kodukoolideni välja. Noored pered otsustavad maal elamise reeglina selle järgi, kas piirkonnas on nende lastele kooli. Et noored tahaksid maal elada, peabki olema palju koole.
On häda, et meil võetakse lapsi nagu tootmisühikuid ja koolipidamisest räägitakse nagu kulust. Ikka nii, et lapsi on vähe, teeme kaugemale suurema kooli, las vanemad veavad lapsed ühte kohta kokku ja saame odavamalt õpetada. Koolipidamine on investeering, sinna tulebki raha maksta, kui tahame, et riik püsiks.
Arvate, et kuna haldusreformi järel kasvas mõni omavalitsus väga suureks, võiks teatud juhtudel viia otsustamise osavaldadele või külakogukondadele. Soovite haldusreformi tagasi pöörata ja samahea kui taastada pisikesed omavalitsused?
Ei, tagasi pöörata seda enam ei saa. Küsimus on, kuidas tehakse otsuseid. Mina olen Rõuge valla kodanik. Rõuge vald on lõunapoolne osa vanast Võru maakonnast, valla keskus on Rõuges, aga need, kes kohapeal midagi vajavad, jäävad keskusest suhteliselt kaugele. Rõuge vallas on seltskond inimesi juba kokku tulnud, et ajada asju oma kandi kaupa.
Me ei taha valda ära lõhkuda. Kasutame nimetust "kant", mis üldjuhul vastab ajalooliste vakuste piiridele – need on ajalooliste piirkondade koos käima harjunud inimesed, kes tahavad abiks olla omavalitsusele, kes kaugelt ei saa kõiki asju otsustada.
Vabandust, mis on vakus?
See on olnud ajalooline "haldusüksus", maksukogumise järgi, aga praegu tähendab külade koondumist.
Vakuste kaupa koondunud inimesed peavad olema partneriks volikogule, et volikogu teaks, kuidas valla eelarvet vastu võtta. Praegune Rõuge volikogu on väga mõistlik ja toetab sellist asjaajamist, sest neilgi peab olema partner külades. Ega volikogu saa õhust otsustada, millist teed parandada, kui seda soovi ei tule küladest.
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
Kui on valida, kas toetada arvamuste paljusust või teaduspõhisust, siis kuhu teie otsus kaldub?
Kuna olen teadusliku taustaga, siis minu seisukohad sõltuvad sellest, millised andmed mul on. Tean, et näiteks metsanduse peavoolu inimestele ei pruugi minu seisukohad meeldida, ega need mulle ka meeldi, aga andmed on sellised. Teadlastelgi on ühe ja sama asja kohta erinevaid arvamusi.
Miks lahkus ERE-st üks selle algatajaliige, Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja?
Seda peab temalt küsima.
On küsitud. Doktorikraadiga Barkalaja soovis, et erakond ei aktsepteeriks teadusega vastuolus olevaid arusaamu ja viskaks välja liikme, kes populariseerib vaktsineerimisvastasust. Juhtkond seda ei teinud. Miks?
Nõidade põletamine mulle põhimõtteliselt ei meeldi. Rääksime selle liikmega, ta sai asjast aru ja ei jaga enam Elurikkuse listis neid [vaktsineerimise vastaseid] uudiseid.
Kuni inimene ei tee teistele kurja, võib ta ise uskuda, mida iganes. Tammsaarest mäletame, kuidas Jürka käis karuga võitlemas, sai suured haavad ja lasi siis poistel endale märga teha, raviks. Keegi ei naera Tammsaare üle, et miks ta propageerib sellist ravimeetodit.
Kui inimene tunneb, et midagi teda tema hädades aitab, siis on ju väga hea. Kui ta sunnib seda teistele peale, on halb.
Olete öelnud, et iga ERE-ga liituja peab nõustuma teie aluspõhimõtetega, mille seas on professionaalsus ja tõendipõhisus. Kas vaktsineerimise ohtlikkus on tõendipõhine?
On olnud erinevaid näiteid. Meie oleme leidnud, et Eesti praegune regulatsioon vaktsineerimise osas on päris mõistlik ja seda ei ole mõtet muuta. Mõnele inimesele vaktsiinid ei sobi, aga suurele osale populatsioonist teevad need kasu.
Milline on teie isiklik arvamus vaktsineerimise osas?
Inimesed peavad olema informeeritud ja otsus, kas ta soovib olla vaktsineeritud, on inimese enda teha. Mina küll ei tahaks elada riigis, kus sunnitakse vaktsineerima ja kõik on sunnitud laskma endale süstida rohtusid, mis kohustuslikult välja pakutakse.
"Elurikkuse erakond on Eesti kõige demokraatlikum erakond," sõnas Märt Koik ETV huumorisaates "Ongi Koik" ja tõi välja, et kui teie erakonna liikmed otsustavad hääletusel, et Maa on lapik, siis see nii ka on. Kas ongi nii?
Ei ole nii. Maa ei ole lapik.
Meil on kaks näidet, kus oleme enda liikmete seas hääletamist katsetanud. Esimene oli migratsioonilepe, kus 2/3 olid vastu ja 1/3 poolt. Teine oli karusloomafarmide keelustamine, umbes 100 inimest olid keelustamise poolt ja mõned vastu, mõned erapooletud. Mõlemast hääletusest võttis osa umbes 20 protsenti erakonna liikmetest. Mina ei tea ühtegi erakonda, kus nii suur hulk liikmeid oleks osalenud ja hääletanud üldkoosolekul. 20 protsenti!
Meie ei hääleta, kas maakera on lapik. Meie hääletame, kas riigikogus arutatud eelnõu saab vastu võtta või ei. Kahel korral oleme leidnud, kuidas Artur Talvik peaks riigikogus hääletusnuppu vajutama.
Lõpetuseks, mida võidab valija, kes teile oma hääle annab?
Siis on suurem tõenäosus, et tema elukeskkond metsade vahel on meeldivam.
Aga põhimõttelisem asi – siis saavad inimesed ise otsustada neid puudutavaid asju. Ei pea nii olema, et ainult erakondade juhtkonnad ütlevad, kuidas on õige. See oli vist [sotside esimees] Jevgeni Ossinovski, kes sõnastas poliitikute kahvli: kui teed nii nagu rahvas tahab, siis nimetatakse sind populistiks ja kui ei tee nii nagu rahvas tahab, siis öeldakse, et sõidad rahvast üle.
Tegelikult peaks jõudma sinnamaani, et kui tuleb midagi otsustada, siis arutatakse rahulikult poolt ja vastu argumente, erinevaid mõjusid ning lõpuks jääb peale otsus, mille pooldajaid on rohkem. Ilma tülli minemata, ilma teist poolt lolliks tembeldamata, halvustamata, Vene käsilaseks sõimamata.
Kuidas loodab ERE muuta teisi erakondi?
Me loodame, et inimesed on mõistlikud ja tegelikult valmis alternatiive kaaluma. Paar aastat tagasi oli vaidlus metsaseaduse muutmise üle, millega alandati kuuse raie-vanust 80 aastalt 60 aastale. Mitmed tuttavad parlamendis ütlesid, et nemad ise hääletanuks sellele vastu, aga nende erakonnad otsustasid teistmoodi. Ilma aruteluta. Lihtsalt otsustati. Tegelikult peaks ikka arutama, ka raiemahtude puhul, panema plussid ja miinused kõrvuti.
Poliitika peab olema läbi mõeldud. Kiirustades tehtud poliitika on väga halb asi.
Aitjumma, seo oll põ̭nnõv jutt. Kõnõldus sai ütest ja tõsõst.
Võta hääs!
Rainer Kuuba Autor: Siim Lõvi /ERR
Tegu on ERR.ee intervjuude sarjaga "Uustulnukad", kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi.