"Ma ütleks, et kogu Euroopa välispoliitiline debatt on praegu sellises seisus, et seal on üksjagu nostalgiat, idealismi, püütakse kinni hoida maailmakorrast, mis meil on tegelikult käest ära libisemas ja laiali lagunemas. Räägitakse väga palju multilateralismist ja rahvusvahelistest institutsioonidest, koostööst, reeglitepõhisest rahvusvahelisest suhtlusest. Aga tegelikult see kõik on järjest nõrgenemas," rääkis Raik ETV saates "Välisilm".

"Võib-olla kõige suurem tragöödia on see, et meie kõige tähsam liitlane ehk USA oma tegevusega aitab kaasa selle praeguse maailmakorra murenemisele ja samas Euroopa on USA-st endiselt väga sõltuv ja mingit kiiret välja pääsu või alternatiivset lahendust kellelgi ei ole. Seda me kuulsime ka näiteks Müncheni julgeolekukonverentsil, kus eurooplased järjest rääkisid multilateralismist ja reeglitepõhisest maailmakorrast," lisas ta.

Eelmisel nädalal peeti riigikogus suurt välispoliitilist arutelu, kus välisminister Sven Mikser esines aastaaruandega ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esitas oma nägemuse. Samas ei maininud Mikser kõnes Venemaad.

"See torkas tõesti silma, aga ma arvan, et sellepärast, et suhetes Venemaaga ei ole toimunud midagi uut. Ja viimastel aastatel on Euroopa Liit ja NATO koos suutnud näidata, et kui nad suudavad säilitada ühtsuse ja olla järjekindlad, siis nad saavad küll hakkama Venemaa-ohuga," põhjendas Raik.

Tema sõnul muudab Venemaa hoopis ohtlikuks lõhed Lääne ühiskonnas ja liitlaste vahel.

"Praegu onpõhiline mure tegelikult see, mis toimub Lääne ühiskondades sees ja Lääne liitlaste vahel. Need lõhed, mis on tekkinud meie oma ühiskondades, meie oma väärtuspõhja nõrgenemine, meie liitlassuhete nõrgenemine - see on see, mis muudab meid ka rohkem haavatavaks ka Venemaa suhtes," selgitas Raik.

Raiga sõnul on globaalses vaates vaja Eestil mõelda järjest rohkem ka selle peale, kuidas mõjutab meid ja Euroopat Hiina esiletõus. Ta selgitas, et see on pikaajaline trend ja just Hiina on muutunud USA suurimaks konkurendiks.

"Venemaa ei ole sugugi nii ohtlik pikemas vaates, eriti vaadates USA seisukohast. Järgnevate aastakümnete jooksul koondub USA tähelepanu rohkem Hiina peale ja seda rohkem on vaja Euroopal ise hakkama saada," lisas ta.