Läbirääkimised nn Iiri tagavaraplaani teemal lõppesid kolmapäeval tulemusteta ning EL-i esindajad olid Briti läbirääkijatele teinud ettepaneku töötada välja uued ettepanekud, vahendasid Reuters ja BBC.

Diplomaatide väitel soovitasid EL-i läbirääkijad Briti kolleegidel uute ettepanekutega naasta reedel.

Tagavaraplaani ehk kaitsemeetme kohaselt püsiks Ühendkuningriik EL-i kaubandusreeglitega seotuna seni, kuni leitakse mingi lahendus, kuidas menetleda Brexiti järel Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelise piiriga nii, et sinna ei tekiks nö tugevat riigipiiri. Brexiti-meelsemad Briti rahvasaadikud aga kardavad, et tagavaraplaan toob kaasa olukorra, kus Suurbritannia jääb tolliliidu ja EL-i reeglitega seotuks määramata ajaks.

"Nad (EL- Toim.) ei liigu kuhugi, nad pole valmis tegema seda, mida on vaja teha," ütles Briti allikas Reutersile. "Alati on võimalik, et järgmise 48 tunni jooksul midagi muutub, kuid hetkel pole midagi, mis sellele viitaks."

Peaminister Theresa May pressiesindaja teatas neljapäeval kommentaariks, et nii Suurbritannia kui ka EL peavad tegema koostööd tagamaks Ühendkuningriigi korrapärane lahkumine EL-ist.

Pressiesindaja kinnitas ka üle, et kui May ettepanek teisipäeval parlamendis taas maha hääletatakse, paneb valitsus hääletusele nii leppeta Brexiti võimaluse kui ka Brexiti tähtaja pikendamise.

Välisminister Jeremy Hunt omakorda ütles, et Briti valitsus loodab endiselt, et nädalavahetusel õnnestub EL-iga kokkuleppele jõuda.

Briti parlament hääletab Brexiti teemal järgmisel nädalal

Järgmisel nädalal hakkab Brexiti teemat taas arutama ja hääletama Briti parlamendi alamkoda.

12. märtsil üritab peaminister Theresa May pälvida taas parlamendilt heakskiitu oma Brexiti plaanile, kuid palju sõltub sellest, kas tal õnnestub selleks hetkeks saada Brüsselilt mingeid järeleandmisi peamiseks probleemiks olnud Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiri teemal.

Kui May plaan taas maha hääletatakse, küsib peaminister parlamendilt järgmisel päeval, kas rahvasaadikud soovivad Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ilma mingi leppeta.

Kui parlament ei toeta ka leppeta lahkumist - ning see on väga tõenäoline - asutakse 14. märtsil otsustama, kas Euroopa Liidust lahkumise tähtaega peaks edasi lükkama. Tähtaja pikendamine võib tähendada nii uusi pikki läbirääkimisi Euroopa Liiduga kui ka teise Brexiti-referendumi korraldamist.

Samas on nii Brüsseli kui ka paljude liikmesriikide esindajad märkinud, et kuigi tähtaja pikendamise võimaldamine Suurbritanniale on tõenäoline, pole mingit selgust, mida peaminister May selle lisaajaga täpsemalt saavutada suudab või soovib.