Igasugune viivitus tuleb Hunti sõnul kasuks neile, kes soovivad Ühendkuningriiki teise referendumi korraldamisega Euroopa Liitu jätta. 

"On olemas risk ja võimalus, et jääme Brexitist ilma, kui hääletus lähinädalatel valesti läheb," ütles ta BBC-le.

May ise kutsus sadamalinnas Grimsbys peetud kõnes Brüsselit veel kord pingutama leppe saavutamise nimel. 

"EL-i lähipäevade otsustel saab olema suur mõju hääletuse tulemustele," märkis ta.

Kõnelused on keskendunud nn kaitsemeetmele, mille eesmärk on Iiri piir avatuna hoida. 

Brexiti võimaliku ärajäämise eest hoiatas laupäeval ka konservatiivide esimees Brandon Lewis.

"Me peame selle hääletuse võitma," ütles tooride esimees BBC-le, hoiatades, et valitsuse lahkumiskava mahahääletamine pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi tekitaks täiesti ennustamatu olukorra.

"Mitte keegi ei tea täpselt, kuhu me satume ja kas meile jääb kokkuleppeta kõva Brexit, kuid parlamendiga on olemas ka risk, et Brexit jääb üldse ära," sõnas Lewis.

Briti valitsus lükkas reede õhtul tagasi EL-i pealäbirääkija Michel Barnier' ettepaneku jätta Põhja-Iirimaa Brexiti järel tolliliitu osana korraldusest, mis tagaks ülejäänud Ühendkuningriigi tolliliidust lahkumise.

Barnier tegi reedel ettepaneku, et Ühendkuningriik võib blokist lahkumise järel lahkuda ka tolliliidust, samas kui Põhja-Iirimaa jääks selle osaks.

"EL annab Ühendkuningriigile võimaluse ühepoolselt lahkuda ühiselt tollialalt," ütles Barnier Twitteris pärast kohtumist 27 liikmesriigi suursaadikutega.

"Kaitsemeetme teised elemendid peavad kõva piiri vältimiseks alles jääma," lisas ta.

Ühendkuningriigi terviklikkuse kahtluse alla seadmine on May jaoks olnud kõnelustel EL-iga punane joon ja Briti Brexiti minister Stephen Barclay lükkas Barnier´ ettepaneku kiiresti tagasi.

Briti parlament hääletab Brexiti teemal algaval nädalal

Algaval nädalal hakkab Brexiti teemat taas arutama ja hääletama Briti parlamendi alamkoda.

12. märtsil üritab peaminister Theresa May pälvida taas parlamendilt heakskiitu oma Brexiti plaanile, kuid palju sõltub sellest, kas tal õnnestub selleks hetkeks saada Brüsselilt mingeid järeleandmisi peamiseks probleemiks olnud Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiri teemal.

Kui May plaan taas maha hääletatakse, küsib peaminister parlamendilt järgmisel päeval, kas rahvasaadikud soovivad Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ilma mingi leppeta.

Kui parlament ei toeta ka leppeta lahkumist - ning see on väga tõenäoline - asutakse 14. märtsil otsustama, kas Euroopa Liidust lahkumise tähtaega peaks edasi lükkama. Tähtaja pikendamine võib tähendada nii uusi pikki läbirääkimisi Euroopa Liiduga kui ka teise Brexiti-referendumi korraldamist.

Samas on nii Brüsseli kui ka paljude liikmesriikide esindajad märkinud, et kuigi tähtaja pikendamise võimaldamine Suurbritanniale on tõenäoline, pole mingit selgust, mida peaminister May selle lisaajaga täpsemalt saavutada suudab või soovib.