Seni oli May kinnitanud, et Brexitit edasi ei lükata, isegi kui see tähendaks leppeta lahkumist.

Briti peaminister taotleb järgmise kahe nädala vältel jätkuvalt muudatuste tegemist lahutusleppesse, mille avamise Euroopa Liit on välistanud, ja on lubanud jaanuaris suure häälteenamusega maha hääletatud leppe 12. märtsil alamkojas uuesti hääletusele panna. 

Kui May´l ei õnnestu lahutusleppesse muudatusi saavutada, on ta andnud parlamendile lubaduse korraldada vastavalt 13. ja 14. märtsil hääletused selle üle, kas lahkuda EL-ist leppeta või lükata Brexit lühikeseks ajaks edasi. 

"Valitsuse poliitika on saavutada õiguslikult siduvad muudatused, et oleks võimalik lepe selle koja ette tagasi tuua...ja et me saaksime lahkuda 29. märtsil koos leppega," ütles May alamkojas. 

Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkija Michel Barnier ütles kolmapäeval, et Suurbritannia lahkumise tähtaega on võimalik edasi lükata, aga selleks peaks London seletama, mida ta lisaajaga peale kavatseb hakata.

Brexiti edasilükkamise peavad heaks kiitma kõik 27 EL-i liikmesriiki, ütles Barnier raadiojaamale France Info.

"Ja küsimus, mille nad kohe esitavad, on milleks. See määrab ära edasilükkamise pikkuse."

29. märtsiks määratud lahkumisaja edasilükkamine on põhjendatud, kui me ei leia end lisaaja lõppedes taas ummikust nagu täna, seletas Barnier, kuid rõhutas, et see on Suurbritannia valik.

"Objektiivselt võttes ei ole meil vaja rohkem aega, meil on vaja otsust," rõhutas ta ja kinnitas, et tema jätkab tööd lahkumisleppe nimel.'

Pärast seda, kui Briti parlamendisaadikud lükkasid senise Brexiti-leppe tagasi, üritab May muuta selle kõige vastuolulisemat osa ehk nn Iiri kaitsemeetme punkti. See hoiaks Ühendkuningriik Brexiti järel EL-i tolliliidus, kuniks pooled leiavad Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri täielikuks lahtihoidmiseks muu lahenduse.