Briti parlament lükkas leppeta Brexiti tagasi ({{commentsTotal}})

{{1552465140000 | amCalendar}}
Foto: SIPA/Scanpix

Briti parlamendi alamkoda hääletas päev pärast Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumisleppe teistkordset mahahääletamist kolmapäeval EL-ist leppeta lahkumise üle. Rahvasaadikud lükkasid ka leppeta lahkumise võimaluse tagasi.

Leppeta Brexiti võimalus lükati tagasi häältega 312 saadikut 308 vastu, vahendas BBC.

Lisaks kiitis Briti parlament kolmapäeval 321 poolt- ja 278 vastuhäälega heaks valitsuse muudatusettepaneku, millega tõrjutakse leppeta Euroopa Liidust lahkumine igasugustes tingimustes.

Briti parlament hääletas kolmapäeval, kas lahkuda Euroopa Liidust 29. märtsil leppeta.

Kolmapäevane hääletustulemus ei ole aga valitsusele õiguslikult siduv. Samas tähendab see, et nüüd võib parlament neljapäeval hääletada Brexitile ajapikenduse küsimise üle. Pole selge, kui pikalt Brexitit edasi lükata tahetakse ning kas Euroopa Liit sellega nõustub.

Brexiti edasilükkamiseks on vaja ülejäänud 27 EL-i liikmesriigi nõusolekut.

Otseblogis saab Brexiti-teema arengut Briti parlamendis jälgida näiteks BBC ja Guardiani vahendusel.

Otseülekanne: 

Alamkoda lükkas teisipäeva õhtul lahkumisleppe selle täiendamisest hoolimata ülekaalukalt tagasi häältega 391-242 ajal, kui 29. märtsil jõustuva Brexiti kuupäevani jääb pisut rohkem kui kaks nädalat. 

Mõned Briti valitsevate konservatiivsete nn kõva Brexiti pooldajad püüdsid veenda seadusandjaid toetama leppeta Brexitit, kuigi peaminister Theresa May hoiatas teisipäeval, et see tooks kaasa "arvestatava majandusliku šoki". 

"Leppeta Brexiti vastu ja Brexiti edasilükkamise poolt hääletamine ei lahenda meie ees seisvaid probleeme," hoiatas peaminister teisipäeval saadikuid. "EL tahab teada, mida me tahame selle pikendusega peale hakata. Alamkoda peab sellele küsimusele vastama," lausus May. 

"Kas alamkoda tahab artikkel 50 tühistada?" küsis Briti valitsusjuht Lissaboni lepingu EL-ist väljaastumise klauslile viidates. "Kas ta tahab teist rahvahääletust? Või tahab ta lahkuda, kuid mitte selle leppe alusel?"

Briti meedia andmeil võib May üritada meeleheitliku sammuna lahkumislepet kolmandat korda hääletusele panna lootuses, et tema käremeelsed erakonnakaaslased seda lõpuks toetama asuvad. 

Opositsioonilise Tööpartei liider Jeremy Corbyn on aga kuulutanud lahkumisleppe "selgelt surnuks". 

Brexiti üks ikoone, endine välisminister Boris Johnson on veendunud, et Euroopa Liitu on võimalik veel viimastel minutitel järeleandmistele sundida ning selleks on vaja, et hääletataks leppeta lahkumise poolt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lõppude lõpuks oli see Konservatiivse Partei manifest. Ma tahan olla kindel, et me säilitame leppeta lahkumise ühe võimalusena ja me oleme ju öelnud, et leppeta lahkumine on parem, kui halva leppega lahkumine. Kuidas me saame siis leppeta lahkumise laualt maha võtta?" rääkis Johnson.

Šotimaa esimese ministri Nicola Sturgeon'i sõnul on fakt hoopis see, et Suurbritannia ei ole üldse valmis 16 päeva pärast Euroopa Liidust lahkuma.

"Mida me praegu vajame, on otsustav käitumine alamkojas, et välistada leppeta lahkumine, otsustavalt, lõplikult. Ja homme tuleks hääletada ajapikenduse
poolt, mis oleks piisav, et minna selle küsimusega tagasi inimeste juurde uuele referendumile," ütles Sturgeon.

See tähendaks aga, et võim ei suutnudki viia ellu 2016. aasta referendumil väljendatud rahva tahet.

"Kui oleks valik leppeta lahkumise ja Brexiti ärajäämise vahel, siis Brexiti ärajäämine oleks katastroofiline demokraatia usaldusele. Ma ei toetaks Brexiti ärajätmist," sõnas Brexiti minister Stephen Barclay.

Rühm alamkoja saadikuid kavatseb kolmapäeval esitada alternatiivse ettepaneku Brexiti edasilükkamiseks 22. maile ja mitme 2021. aastani kehtiva ajutise kokkuleppe sõlmimiseks EL-iga. 

EL-i pealäbirääkija Michel Barnier ütles esmaspäeval, et ühendus tegi kõik endast oleneva, aitamaks kaasa lahkumisleppe heaks kiitmisele Briti parlamendis, ja lisas, et ummikseisu on nüüd võimalik lahendada vaid Briti parlamendis.

Barnier kutsus Suurbritanniat end kokku võtma

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kutsus kolmapäeval Suurbritanniat pärast lahkumisleppe teistkordset mahahääletamist end kokku võtma. 

Barnier ütles Strasbourg'is Euroopa Parlamendi istungjärgul, et on Briti parlamendil on aeg kurssi muuta. 

"Alamkoda ütles taas kord, mida ta ei taha. Seda patiseisu on võimalik lahendada vaid Ühendkuningriigis," ütles EL-i pealäbirääkija. 

Europarlamendi Brexiti töörühm arutab kolmapäeval Brexitit ümbritsevat olukorda ja sellele järgneb samal teemal täiskogu debatt. 

"Pärast [teisipäevast] hääletust on Briti valitsuse öelda, kuidas ta tahab edasi liikuda," lausus Barnier kolmapäeval ees seisva hääletuse kohta. "On Ühendkuningriigi vastutus öelda meile, mida ta tulevastes suhetes näha tahab, mis on tema valik ja mis on tema selge liin." 

Barnier' sõnul on see küsimus lahtine ja EL ootab sellele vastust. "Just sellele küsimusele tuleb vastata enne mis tahes otsust ajapikenduse kohta," ütles endine Prantsuse minister. 

"Miks peaksime me läbirääkimisi pikendama? Et teha mida? Sest artikkel 50 läbirääkimised on lõppenud, meil on leping, see on olemas," lausus EL-i pealäbirääkija.

EL-i ametnikud on varem mõista andnud, et Suurbritannia võib saada ühekordse ajapikenduse vormis lisaaega, et leppida kokku korrapärases lahkumiskavas.

Kui Suurbritannia on Euroopa Parlamendi valimiste alates 23. mail endiselt EL-is, peab ta lubama oma kodanikel hääletada. See asjaolu muudab rohkem kui kahe kuu pikkuse ajapikenduse andmise äärmiselt keeruliseks.  

Merkel: korrapärane Brexit on kõigi huvides

orrapärane Brexit on nii Ühendkuningriigi kui ka Euroopa Liidu huvides, lausus Saksa kantsler Angela Merkel enne Briti parlamendis kolmapäeval toimuvat hääletust EL-ist leppeta lahkumise üle.

"Korrapärase väljaastumise saavutamine üheskoos, ja tahan seda täna eriti rõhutada, on jätkuvalt meie vastastikes huvides," lausus Merkel kolmapäeval.

Kantsleri sõnul on kahetsusväärne, et Briti parlament lükkas teisipäeval teistkordselt tagasi lahkumisleppe, milles EL ja Briti valitsus olid kokku leppinud.

Merkel ütles, et Briti parlament peab täpsustama, mida lahkumisleppega edasi tahetakse teha. Samal ajal kiitis ta ülejäänud 27 liikmesriigi ühtsust Brexiti-läbirääkimistel.

"Ja kuna me 27 töötame üksteise jaoks ja üksteisega, on samuti oluline jõuda mõistliku lahenduseni," ütles ta ajakirjanikele pärast kohtumist Laose valitsusjuhi Thongloun Sisoulithiga.

"Kuid me ei saa seda üksi teha, vaid me sõltume ühiste lahenduste leidmisest," lausus kantsler.

Briti parlament hääletab kolmapäeval, kas lahkuda Euroopa Liidust 29. märtsil leppeta. Kui saadikud otsustavad leppeta lahkumise vastu, siis hääletatakse neljapäeval Brexiti edasilükkamise üle. Pole selge, kui pikalt Brexitit edasi lükata tahetakse ning kas EL sellega nõustub.

EL-i pealäbirääkija Michel Barnier ütles, et Brüssel on teinud kõik võimaliku ja peab nüüd valmistuma leppeta lahkumise võimaluseks.

Merkelilt küsiti, kas ta on Brexiti edasilükkamisele avatud.

Kantsleri sõnul ootab ta enne järgmiste sammude üle otsustamist ära Briti parlamendi hääletused.

"Saan öelda mis järgmisena täpselt juhtub ainult siis, kui ma olen näinud järgmise kahe päeva Briti hääletusi, mis annab meile võib-olla natukene suunda, mis suunas me mõelda võime."

ERR Brüsselis: EL ootab Brexiti ajapikendusele veenvat põhjendust

ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris, et Euroopa Liit näeb jätkuvalt Brexiti tupikseisu lahendamise võtit Londonis.

Eelkõige arutatakse Ehandi sõnul Brüsselis võimaliku ajapikenduse üle.

"Kõigepealt loodetakse brittidelt usutavat ja veenvat põhjendust ajapikenduse küsimisele ja sellest tulenevalt ka ajapikenduse pikkusele. On neid riike, kes on põhjenduste tingimuste osas nõudlikumad, näiteks Prantsusmaa, kes on öelnud, et ikkagi on vaja selgelt aru saada, milleks me selle ajapikenduse anname. Ja on riike, näiteks Saksamaa, kes leiavad, et igal juhul tuleks Suurbritanniale vastu tulla," rääkis Ehand.

Tema sõnul on väga raske ka ette kujutada, et Euroopa Liit ei anna ajapikendust, kui Suurbritannia seda küsib.

"Variandid, milleks ajapikendust küsitakse, sõltuvad sellest, kuhu jõuab Briti parlament, Briti ühiskond kogu oma lõhestatuse juures - kas püütakse edasi minna veel selle leppe üle arutamisega, võetakse suund mingisugusele teisele Brexiti tulevikustsenaariumile, näiteks pehmemale Brexitile, millel võiks olla Briti parlamendis toetus, või siis, tõepoolest, minnakse Briti inimeste käest uuesti küsima valimiskastide juures, kas siis erakorralistel valimistel või uuel referendumil," lisas Ehand.

Valitsus: Ühendkuningriik langetab leppeta Brexiti korral imporditolle

Ühendkuningriik vähendab leppeta Brexiti korral tolle 87 protsenti importkaupade jaoks ja ei kehtesta Iiri piiril tollikontrolli, teatas valitsus kolmapäeval.

Uus süsteem jõustuks, kui Suurbritannia lahkub 29. märtsil Euroopa Liidust leppeta. Osadele põllumajanduskaupadele jääksid alles madalamad tollid, et kaitsta Briti tootjaid.

Selle eesmärgiks on vältida EL-ist imporditud kaupade hinnakasvu tarbijate jaoks ja häireid tarnetes. Meede oleks ajutine ja kehtiks kuni aasta vältel, samal ajal kui peetakse läbirääkimisi püsiva süsteemi loomiseks.

"Kui me lahkume leppeta, siis viime suurema osa imporditolle nulli peale. Kõige tundlikumates tööstusharudes jääksid tollid alles," ütles kaubanduspoliitika minister George Hollingbery.

"See tasakaalustatud lähenemine aitab toetada Briti töökohti ja vältida võimalikke hinnatõuse, mis annaks rängima hoobi vaesematele majapidamistele," lisas ta.

Kava näeb ette imporditollide langetamise liha- ja piimatoodetele, kuid enamikul juhtudel jääksid need endiselt alles.

Valitsuse teatel ei oleks Euroopa Liidu tarneahelatest sõltuvad autotootjad silmitsi tollidega autoosade importimisel ühendusest, kuid tollid kehtiks autode impordile.

Uus režiim ei kehtiks riikide suhtes, millega Ühendkuningriigil on juba vabakaubanduslepe, ja umbes 70 arengumaale, millel on Briti turule eelisligipääs.

Valitsus teatas, et ei kehtestaks tolle ega tollikontrolli kaupadele, mis tulevad EL-i kuuluvalt Iirimaalt Ühendkuningriiki kuuluvale Põhja-Iirimaale. Samas nentis valitsus, et see loob võimaluse kuritarvitusteks, kui neid kaupu siis üle mere Suurbritannia saarele viiakse. 

"See režiim oleks ainult ajutine, sest me saame aru, et sellel lähenemisel on väljakutseid, sealhulgas kontrollimatu kaupade voog Ühendkuningriiki ja uue süsteemi kuritarvitamise võimalus," märkis valitsus.

"Valitsus on valmis alustama kiireloomulisi kõnelusi Euroopa Komisjoni ja Iiri valitsusega," lisati teates. 

 

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: